Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi areng on taasiseseisvumise järgsel ajal läbi teinud pika ja keerulise tee. Põllumajandustootjatele suunatud nõustamise süsteemi ülesehitusega on katset teinud mitmed organisatsioonid ja läbi projektide on üritatud luua erinevaid edasiviivaid koostöid ning kirjutada arengukavasid.
Nõuandesüsteemi arengu peamised sündmused on olnud järgmised:
- 1991- Esimese nõuandesüsteemi loomine iseseisvas Eestis Talupidajate Keskliidu (ETKL) poolt Juhtimise Kõrgema Kooli (JKK) projekti alusel. Süsteem liitis piirkondlike taluliitude nõuandekeskused, õppekeskused kahe taluliidu (Harju ja Viljandi) juurest ning Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse.
- 1993- Käivitus ETKL ja Taani Põllumajanduse Nõuandekeskuse ühisprojekt ETKL nõuandesüsteemi ülesehitamiseks taluliitude baasil. Nõuandesüsteemi struktuur ühildati taluliidu struktuuriga.
- 1994- Käivitus nõuandeühistute loomine Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal Saksa ja Eesti Põllumajandusministeeriumite nõuandeprogrammi rahalisel toel.
Loodi Eesti Konsulentide Ühing (EKÜ).1 - 1995- Käivitati riiklik nõuandeprogramm. Pandi alus lepingulistele suhetele nõustaja ja tootja vahel.
- 1997- EKÜ eestvedamisel alustati konsulentide atesteerimisega, mille eesmärk oli läbi nõustajate kvalifikatsiooni kontrolli tõsta nõuande kvaliteeti
- 2000- Võeti vastu „Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus”, kus defineeriti mõisted „nõuandetoetus”, „nõuandetoetuse saaja” ja „konsulendile esitatavad nõuded ning atesteerimine”.
- 2002- Korraldati riigihange, mille tulemusena Maakondadesse luuakse kas talupidajate- või tootjate liitude juurde teabelevikeskused. Informatsioonilevi programmi jätkas Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES).
- 2003- Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) võttis MES-lt üle põllumajandusliku informatsiooni ja teabelevi süsteemi (PITS) selle osa, mis puudutas teabelevi.
- 2005- Minister tunnustab igasse maakonda nõuandekeskused, neid kasutatakse samaaegselt ka teabelevikeskustena. EPKK saab ülesandeid tagamaks nõuandekeskuste pakutava informatsiooni taseme ühtlustumise, konsulentide väljaõppe ja täiendkoolituse ning korraldama tootjate vajaduste analüüsi ja edastamise. Käivituvad regulaarsed koolitus- ja arendustegevused.
- 2006- Põllumajandusministeerium koostöös EPKK-ga alustas põllumajandusliku nõuandesüsteemi korrastamist, lihtsustamaks asjaajamist ja muutmaks nõuande saamise paindlikumaks.
- 2007- Loodi Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistuse Koordineeriv Keskus, millel on Põllumajandusministeeriumi ja nõuandekeskuste ning konsulentide vaheline vahendaja roll.
- 2010- Nõuandeteenistuse koordineerimisega hakkab taas tegelema MES.
- 2011- MES ja tunnustatud nõuandekeskused ning tootjate- või erialaorganisatsioonid sõlmisid Ühise Tegutsemise Kokkuleppe, millega vabatahtlikult ühinenud liikmed soovisid ühendada oma jõupingutused kvaliteetse nõuande kättesaadavuse tagamiseks ning tegutseda ühise eesmärgi nimel, milleks oli üleeestilise ühtse nõuandeorganisatsiooni loomine aastaks 2013.
Ühise tegutsemise kokkuleppega liitujad koostasid ja kinnitasid Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi arengukava aastateks 2012-2020 (tutvu siin) ning arengukava tegevuskava aastateks 2012-2020 (tutvu siin).
ÜTK lõpetas oma tegevuse 2013.aastal. - 2013- MES kutsus kokku taimekasvatuse, loomakasvatuse ning finantsmajanduse ja maaettevõtluse töögrupid, mis moodustati erinevatest nõuandesüsteemi osapooltest. Töögrupid analüüsisid nõuandeteenistuse hetke olukorda ja tegid ettepanekuid arendusteks. Töögrupi kokkuvõtvat protokolli saab lugeda siit.
- 2014- Põllumajandusministeerium kuulutas välja riigihanke nõuandeteenuse osutaja leidmiseks.
- 1. juulil 2015. aastal allkirjastasid Eesti Põllumajandusministeerium ja Maaelu Edendamise Sihtasutus käsunduslepingu, mille järgi on perioodil 2015-2021 toetatava nõuandeteenuse osutajaks Maaelu Edendamise Sihtasutus. Maaelu Edendamise Sihtasutus valiti võistleva dialoogi vormis toimunud nõustamisteenuse osutaja valiku riigihankes välja, kui parim pakkuja. Loe täpsemalt siit.