Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse koordineeriva keskuse juhtimisel toimus
taimekasvatuse, loomakasvatuse ning finantsmajanduse ja maaettevõtluse töögruppide koosolek
05.aprillil 2013,
Ülenurmel, Eesti Põllumajandusmuuseumis
Osalejad: K. Kaare, H. Kreen, A. Vinni, M. Reinup, L. Maasik, M. Liiv, M. Värnik, T. Annuk, G.-C. Jaansen-Mölder, A.Selge, R. Strastin, J. Vessart, M. Oeselg, L. Tali, A. Olt, M. Mõtte, A. Lugu, V. Parts, M. Goldberg, A. Hõbe, M. Laaneser
Käsitletud teemad ja ettekanded. Esilekerkinud küsimused, ettepanekud ja arvamused.
1. Taimekasvatuse töögrupi koosolekute kokkuvõtte esitlus – Meelis Värnik
Taimekasvatuse_TG_ettekanne_05.04.13.pptx
Küsimus: Praegu on 15 nõuandekeskust, kes on seotud talu- või tootjate liitudega ja mõned ka iseseisvad nõuandekeskused. Kas see on tugevus või nõrkus?
TK töögrupp: See ei ole probleem. Probleem on hoopis see, et ei ole ühtsust.
Küsimus: Jõudsite järeldusele, et konsulent peaks õppima suurtootjatelt. Kas Eestis peaks olema konsulent, kes teab suurtootmist?
TK töögrupp: Eestis võiks olla 1-2 konsulenti, kes teaks suurtootmist.
Küsimus: Milleks tulevasele nõuandeteenistusele laborid?
TK töögrupp: Mullaproovid, analüüsid mullast, lehest, taimehaiguste puhul. Laborist saad kiiresti info ja jõuad reageerida. Praegu ei ole koostööd labori ja nõuandesüsteemi konsulentide vahel.
Küsimus: Tootja ei oska labori vastuseid lugeda.
TK töögrupp: Labor peaks õpetama konsulendid välja.
Küsimus: Kas praegu olemasolevate laborite usaldusväärsust arutasite?
TK töögrupp: Ei arutanud.
Küsimus: Aga taimekasvatuse konsulentide koostöö erinevate valdkondade konsulentidega?
TK töögrupp: Oli arutlusel, aga ei ole konkreetset näidet hetkel toimimise kohta.
Küsimus: Kas arutasite täppistehnoloogia poole liikumist? Talvel saab tegeleda täppistehnoloogia poole planeerimisega, see aitab hajutada ka taimekasvatuse konsulendi töö sesoonsust.
TK töögrupp: Nõus, aga see peab olema ka tootja huvi.
Küsimus: Tegelikult on tootjatel ja konsulentidel ka põlvkonna vahe ja erinevad arusaamised.
TK töögrupp: Jah, on.
Küsimus: Kui tootjate ring nooreneb, kas me peaks siis midagi muud nõuande (konsulendi) seisukohast välja mõtlema?
TK töögrupp: Probleemid erineva vanusega tootjatel on siiski sarnased.
2. Loomakasvatuse töögrupi koosolekute kokkuvõtte esitlus – Jaanus Vessart
Loomakasvatuse_TG_ettekanne_05.04.13.ppt
Ettepanek: Peaks kokku panema kõik 3 töögrupi (nõuandeteenistuse) skeemid seostega.
Ettepanek: Nõuandetelefoni teema. Näiteks Soomes: Aiandus – mahemaasikas. Kokkuostja on tootjatele kohati sõber, kohati vaenlane. Kaks töötajat annavad hooajal infot hindade kohta telefoni teel.
Küsimus: Kas telefoninõuanne ei võiks olla edaspidi tasuta nõu rahastamisega seotud? Telefoninõuannet võiks anda eriala organisatsioon.
Ettepanek: Selleks, et farmer oleks edukas, peab ta olema erinevate tervikutega kursis (näiteks: rohumaade rajamine, piimakarjakasvatus jne). Konsulent peaks suutma seda protsessi tervikuna näha ja ta näeb ettevõtte juhtimises nõrku kohti ja viitab neile kohtadele. Proovib identifitseerida probleemi.
Ettepanek: Vajalik on oskusteave ühtseks tervikuks siduda.
Ettepanek: Loomakasvatuses (lambakasvatuses) on vajalik ennetav juhtimisalane töö (karjatervis).
3. Maaettevõtluse ja finantsmajanduse töögrupi kokkuvõtte esitlus – Alar Lugu ja Martin Goldberg
Finantsmajanduse_TG_ettekanne_05.04.13.ppt
Küsimus: Kas praegu finantsmajanduse konsulent kasutab nõuandetoodet?
Vastus: Ise kasutan. Praegu on üks finantskonsulent paras kingsepp, kes otsib ise infot lisaks.
Küsimus: Mis erinevus on põllumajandusettevõtet nõustava juhtimiskonsulendi ja EAS süsteemi konsultandi vahel? Ja nende kutsestandardi osas?
Arvamus: (juhtimisnõustamise kohta) Kui sa suudad oma ettevõtte pulkadeks laiali lüüa, siis saad aru, kuidas ettevõte toimib.
Üldine arvamus (saalist): On oht, et konsulendid lihtsalt teevad juhtimisnõustaja paberid ära ja võtavad toetuse.
Veel arutelu:
Süsteemi peame muutma, sest „15 vürstiriigiga ei ole juhitav“.
Küsimus: Kust tuleb info, et 15 keskust hästi ei toimi? Nemad ise ütlesid, et kõik on korras.
Arvamus: Samaga jätkamisel on reaalne oht, et konsulendid järjest langevad ära, sest keskused ei taga töövahendeid, et tasemel teenust pakkuda. On reaalne, et tootjad pöörduvad igale poole mujale kui konsulendi poole (laborid, ülikool).
Arvamus: Tootjal on arvamus, et nõustajad võtavad ainult raha, aga nõu ikka ei saanud.
Arvamus: On juhtivkonsulent-mänedžer või siis on juhtivkonsulent – kitsa eriala spetsialist maaülikooli juures. Ta viib alt poolt vajaduse operatiivselt üles.
Arvamus: Me tahame saada kõrge kvaliteedilist erialast nõu. Juhtimisnõu ostame Price´ilt. Ükski „multi“ asi pole hea. Palgata juurde teatud valdkonna võimekusega inimesed (valdkonna juhtivkonsulendid).
Küsimus: Kas teenus on turupõhine? Millised on tururegulatsioonid? Reeglid tuleb paika panna.
Probleemidele on lihtne lahendus – kaotada ära nõuandetoetus.
Arvamus: Praegu on puudu erinevate valdkondade kompleksnõustamisest.
Ettepanek: Tasuta nõustamine võiks olla kompleksnõuande osana.
Arvamus: Praeguse nõuandesüsteemi osas kaks arvamust.
1) ei taha muutusi
2) ammu oleks pidanud muutma.
Võiks nii olla, et konsulendid kokku koondada. Kliendile on arusaamatu, kui konsulent esitab arve hoopis kellegi teise asutuse alt.
Arvamus: Klient küsib nõu ja konsulent leiab lahenduse. Kui ise ei oska vastata, juhatab kohe teise konsulendi juurde. Tore oleks kui konsulendid oleks ühise nimetaja all. Praegu konsulentide tase … sõltub teemast. Paljud (taimekasvatuse) konsulendid tegelevad nõuetele vastavusega, aga erialaselt ei teata eriti (nt taimekaitse).
Arvamus: Konsulentide puhul tuleb terad sõkaldest eemaldada. Kehvad konsulendid viivad maine alla.
Arvamus: Põllumehe jaoks on segane, et miks on nii palju keskusi ja kes on kes. Põllumees tahab selgust, ta soovib saada ühest kohast nõu kõikide valdkondade kohta. Alternatiiviks on erialaliidud. Ja ei ole mõtet uusi väikesi MTÜ-sid juurde tekitada. Arusaadavam on kui oleks üks.
Arvamus: Süsteemi välise inimesena toetan, et võiks olla üks keskus. Maakondlike keskuste ülalpidamine on koormav. Ilmselt praegu ei ole enam nii oluline maakondlik keskus.
Arvamus: Praegu olemasolevad keskused võivad jääda. Toetusmäärade vähenemine ja turu avanemine aitavad lahendada iseenesest osa probleeme.
Arvamus: Kui lasta uued keskused turule, kuidas siis eraldada terad sõkaldest? Ja kui tahetakse tippude tippu?
Arvamus: Kas praegune seltskond tahab midagi ära teha? Kui tehakse ühtne organisatsioon, siis see saaks kvaliteedi jaoks rohkem ära teha kui konsulendid üksikult. Identiteedi loomiseks ja rahade efektiivsemaks kasutamiseks on üks organisatsioon parem. Praegu toetusesüsteemi ajal kes kasutavad nõuandekeskuse ruume?
Arvamus: Olen vabaturu konsulent. Ei ole sisuliselt seotud maakondliku nõuandekeskusega. Parem kui oleks üks keskus, siis info ei valguks laiali.
Arvamus: Et olla jätkusuutlik, ei saa olla sõltuv riigi rahast. Olen vabaturu konsulent. Seepärast olen nõuandekeskusega seotud, et klient saaks nõuandetoetuse. Koordineeriv keskus peab jääma, kes koondab. Koostöö teadusega jne on lihtsam läbi koordineeriva keskuse. Las tulla eriala tipud juurde eriala liitude juurest. See tõstaks konsulentide mainet. Riigi sekkumine on turu moonutamine.
Küsimus: Kas tasuta nõu on vaja? Kui riiklik rahastamine ära kaob? Noorel konsulendil algajana aga on raske turule tulla – võib olla teda toetada. Kuidas tuleb uus konsulentide põlvkond peale?
Arvamus: Kliendibaasi tekitamiseks raiskan oma aega. Selle aga maksavad kinni teised kliendid.
Arvamus: Olen ka vabaturu pooldaja. Juhtivkonsulendi mõte on mul juba paar aastat (erialane nõu, toetuste tõlgendamised, tööseadusandluse alane nõu, kiirmakse korralduse menetlus ja kui minna kohtusse, on vaja asjatundjaid (ehk siis õigusala asjatundjaid põllumajanduse valdkonnas). Ja vaja on teenust – koosoleku juhataja. Olen ühtse süsteemi poolt, kelle poole saab pöörduda. Koordineeriv keskus on vajalik.
Arvamus: Olen nõuandesüsteemi väline inimene. Kohati ei ole konsulentidesse usku ja siis pöördutakse teadusasutuse poole. Praegu on palju turu solkimist. Pooldan ühte organisatsiooni, kes on koostöös teadusasutustega ja erialaliitudega. Üks süsteem toob selguse ja info pääseb liikuma. Kui tuleb palju keskusi veel juurde, siis ei näe teadussiiret (teadlane-konsulent-tootja).
Arvamus: Kuuldub ettepanek, et tasuta nõustamine suureneb. Koordineeriv keskus võtab finantsmajanduse ja üldnõustamise. Erialaliidud teevad ka nõuandekeskused. Juhtivkonsulendid on hea mõte. Aga mida riik tellib?