Haigustest on levinum ja suurimat kahju tekitanud hahkhallitus. Hahkhallitusse nakatumine algab juba õitsemise ajal ja seetõttu on oluline haiguse tõrjet teha just sel ajal. Haigustõrjel on vaja kasutada erinevaid sünteetilisi taimekaitsepreparaate. On selgunud, et ühe preparaadi kasutamisel tekib haigustekitajatel resistentsus. Ennetavatest abinõudest on soovitatav kasutada haiguskindlamaid sorte ja viljelusviisidest üherealist kileviljelust, kus taimede vahe on suurem (vähemalt 50 cm). Kaasajal levinud sortidel võib levida ka jahukaste, mis kahjustab eelkõige lehti, kuid massilisel esinemisel tekitab kahju ka saagile. Pärast saagiperioodi on vanematel lehtedel laialt levinud maasika-laikpõletik ja punalaiksus. Teisest aastast alates on kasulik kohe pärast saaki lehed maha niita, siis ei levi kahjustajad uutele lehtedele. Taimede närtsimist põhjustavad risoomimädanik ja närbumistõbi.
Levinud kahjuriteks on õielõikajad, rohulutikad ja lehemardikad, nende tõrjeks pritsitakse taimi enne õite puhkemist. Raskesti tõrjutavad on maasikalestad.
Umbrohutõrje tehakse enne istandiku rajamist, esimesel kasvuaastal võib olla vaja rohida kileauke. Reavahed hoitakse tavaliselt rohukamaras, mida regulaarselt niidetakse. Niitmisel tuleb arvestada, et rohi ei kasvaks liiga kõrgeks, muidu kogunevad sinna kahjurid ja niiskes keskkonnas levivad ka haigused. Mustkesast soovitatavam on siiski rohukamar, sest herbitsiidide kasutamisel võib esineda probleeme, näiteks levinud herbitsiidi Roundup kasutamine tekitab kergesti kahju ka maasikataimedele. Lisaks takistab rohukamar maasikate määrdumist paduvihmadega.
 |
 |
 |
| Maasikalesta kahjustus lehtedel | Jahukaste kahjustus lehtedel | Roundup´i kahjustus |
 |
 |
 |
| Hahkhallituse kahjustus | Rohulutika kahjustus | Lehtede niitmise järel kasvavad uued terved lehed |
Autorid: Asta Libek ja Kadri Karp (oktoober 2014)