Vajalik on orgaaniline ja mineraalne väetamine ning koguste vastavus maasikataimede vajadustele erinevates kasvufaasides. Seejuures on oluline arvestada ka sordieripära. Iga mineraalelemendi vajalik kogus leitakse lähtuvalt sordist ja vastava elemendi sisaldusest mullas ning mulla lõimisest. Väetisnormi määramisel on oluline ka viljelusviis. Niisutuseta kileviljeluse korral on vaja anda varuväetisnorm. Orgaaniliste multšide korral väetatakse igal aastal. Hilisema väetamise täpsustamiseks arvestatakse ka leheanalüüse.
Stabiilse kvaliteetse saagi saamiseks on soovitatav istandik rajada kilemultšiga ja kastmissüsteemiga, mis võimaldab väetamist igal aastal. Kastmisväetamise all mõistetakse väetise andmist koos kastmisveega. Parim viis selliseks väetamiseks on tilkkastmine, mille käigus viiakse väetis taimede juurteni vesilahusena. Sellise väetusviisiga saab taimi kõige täpsemalt toiteelementidega varustada . Otstarbekas on taimede väetamine igal kastmisel, nii on võimalik jagada vajalik väetisenorm kastmiskordade vahel. Eriti oluline on see vihmastel suvedel, sest siis suudavad taimed omastada kõik antud toitained ningvälditakse nende mullast väljauhtumist. Teiseks eeliseks on kastmine ja väetamine vastavalt vajadusele, lähtuvalt taimede kasvufaasist. Lisaks sellele saab õitsemise ja saagi ajal kasta ja väetada taimi märgamata. See on oluline eelis nii taimehaiguste tõrje kui saagi kvaliteedi seisukohalt.
Täiendavaks väetamise viisiks on juureväline väetamine – väetiselahusega lehtede pritsimine. Seda viisi kasutatakse siis, kui juurte kaudu toiteelementide omastamiseks on ebasobivad tingimused, kuid see ei asenda juurte kaudu väetamist. Talvekahjustuse korral on soovitatav kasvu tugevdamiseks pritsida kevadel, kasvu alguses ja 10 päeva pärast korrata. Sel juhul on soovitatav kasutada kõrgema N-sisaldusega leheväetiseid, sest see kiirendab taimede kasvu. Õitsemise algusest alates pritsides on võimalik tõsta viljade kvaliteeti ja haiguskindlust. Siis on positiivne mõju kaltsiumi sisaldavatel väetistel. Vajadusel korratakse pritsimist 7…10 päeva pärast. Pärast saaki pritsimise efektiivsus on suurem, kuna selleks ajaks on arenenud uued lehed, mis on ka füsioloogiliselt aktiivsemad. Sel perioodil on hea kasutada väiksema lämmastikusisaldusega kompleksväetisi, mis soodustavad õiepungade teket ja tõstavad taimede külmakindlust. Väetiselahusega pritsitakse tuulevaikse pilves ilmaga ja soovitatavalt õhtul.
Kastmisväetamise mõju maasikataimedele põhumultšiga istandikud
Autorid: Asta Libek ja Kadri Karp (oktoober 2014)