Mustikapõõsaste juurestik on suhteliselt õrn ja paikneb pinnalähedaselt. Vanematel põõsastel võib juuri näha multši all ja selletõttu on põõsad väga põuaõrnad. Kännasmustikad kasvavad põõsana, poolkõrge kasvuga mustikasortide taimed kasvavad alguses põõsana, kuid olenevalt sordist võivad hiljem ajada risoome ja seetõttu on soovitatav kasutada kilemultši. Ahtalehised mustikad levivad risoomidega ja seetõttu saab neid kasvatada edukalt freesturbaväljadel, kus nad aastatega katavad kogu pinna. Mustikapõõsaid saab vähem sobivas kasvukohas kasvatada edukalt turbapeenras, mille katmiseks on kasutatud kas orgaanilist või sünteetilist multši.
Õiepungad moodustuvad saagile eelneval suvel okste tippudes ja ühest pungast kasvab varakevadel lühike võrse 5…12 õiega. Oksa tipus moodustub mitmeid lühikesi viljaoksi õitega ja seetõttu meenutabki viljunud oks viinamarjakobarat. Viljad on suured ja olenevalt sordist 7…25 mm läbimõõduga, kujult ümarad või vähe lapikud. Värvuselt mustad kuni hele sinised, helesinise värvuse annab vahakirme. Viljaliha on valge. Mustikast valmistatud tooted on aga siiski tumedad, kuna värvaine eraldub viljakestast kuumutamisel. Samuti määrivad suud külmutatud kultuurmustikad.
Sügisel muutuvad lehed punaseks ja püsivad sellisena kaua, mistõttu on mustikad dekoratiivsed ja neid kasutatakse ka haljastuses. Punane lehevärvus sügisel on tingitud temperatuuride kõikumisest ja näitab kasvu lõpetamist. Mustikapõõsaste talvekindlus oleneb kasvu õigeaegsest lõpetamisest sügisel. Noored taimed ei lõpeta sügisel kasvu ja seetõttu võivad okste tipud külmuda. Oluline on sellega väetamisel arvestada. Tihti esineb ka hilissügist õitsemist. Külmaõrnemaks võivad jääda hilise saagi valmimisajaga sordid. Külmakahjustused võivad esineda, kui temperatuur langeb alla -30oC.
 |
 |
| Kasvu lõpetanud mustikaoks õiepungadega | Eesti metsades levinud hariliku mustika viljade läbilõige |
 |
 |
| Soojal sügisel puhkenud pungad | Aedmustika sordi “Northblue” marjade läbilõige |
Autor: Kadri Karp (september 2014)