Vaarikakasvatuse suurimaks riskiks on sortide vähene talvekindlus. Katsete põhjal on osutunud vastupidavamateks ja seetõttu Eestis laiemat kasvupinda omavateks sortideks Pollis aretatud sort ‘Tomo’ ja ukraina päritoluga sort ‘Novokitaivska’. ‘Tomo’ positiivseks omaduseks on suhteliselt hea talvekindlus ja vastupidavus varrepõletikule. Puuduseks on viljade kiire valmimine, nii et vihmasel korjeperioodil kipuvad need ülevalmima. ‘Novokitaivska’ vilju ei ohusta kiire ülevalmimine, kuid selletalvekindlus on nõrgem kui ‘Tomol’.
Üsna hea talvekindlusega vaarikasordid on veel ‘Herbert’ ja ‘Nagrada’. Viimane on võrdlemisi ogaliste vartega, mistõttu on selle sordi koristamine ebamugav. Mereäärsetes piirkondades, kus talved on pehmemad, saab kasvatada ilusate suurte viljadega norra sorti ‘Norna’.
2013. aastal äriaedadesse soovitatud sortide nimekirjas on eelnimetatud sortidest ‘Novokitaivska’ ja ‘Tomo’. Taasviljuvatest sortidest ‘Polka’. Selle sordi marjad on suured (4…5 g) ja hea transpordikindlusega. Kevadel kasvanud võrsete saak võib valmida sõltuvalt aastast juba augusti alguses. Marjad on sobivad nii lauamarjaks kui ka sügavkülmutamiseks.
Autorid: Asta Libek ja Kadri Karp (september 2014)