Õunaaiale asukoha valikul on oluline arvestada, et tootvate õunapuude iga on 40 aastat ja enamgi. Sobilikud on nõrga lõuna-, lääne, või idakallakuga tasased mikrolohkudeta alad. Juurte arenguks on oluline, et põhjavee tase ei ole kõrgemal kui 1,5m. Tuulekaitse puudumisel rajatakse põhja ja lääne poole kaitsehekid. Hea on kaitsehekk rajada 2…3 aastat enne viljapuude istutamist või siis vähemalt samal aastal. Põhja poole sobib kuusehekk ja lääne poole võib istutada näiteks pärnad või läätspuud. Metsloomade eest kaitseks rajatakse aedade ümber ka tara. Suuremate aedade puhul planeeritakse kvartalid, teed ja ehitised. Viljapuude asetusviisidest ja vahekaugustest oleneb suurel määral hooldustööde mehhaniseerimise tase ja saak pinnaühikult. Levinum on viljapuude ristkülikasetus – siis on reavahed laiemad kui puude vahed reas ja nii mahub pinnaühikule rohkem puid. Õunapuude vahekaugus sõltub pookealuse kasvutugevusest ja võrakujundusest. Reavaheks soovitatakse keskmise kasvutugevusega istandikus 6 m, nõrgakasvulistel aga 4…5 m. Puude vahe reas on keskmisekasvulistel 4 m ja nõrgemakasvulistel 2…3 m. Viljapuude read planeeritakse paremate valgustingimuste tagamiseks kindlasti põhjast lõunasse.
Õunapuud kasvavad hästi huumusrikastel keskmise raskusega muldadel, mis on õhustatud ning küllaldase niiskusega. Meil soovitatud õunapuusordid (seemikalusel) on suhteliselt vähenõudlikud ja seepärast võivad nad sobiva agrotehnika korral ka teistel kasvukohtadel rahuldavat saaki anda. Vegetatiivalustel kasvavatele õunapuudele planeeritakse paremad kasvukohad. Need vajavad soojemat ja tuulte eest kaitstud kasvukohta, sest juurestik on nõrgema kasvuga, paikneb pinnale lähedal ja on seetõttu põua- ja külmaõrnem.
Autor: Kadri Karp (oktoober 2014)