Istutusmaterjal varutakse tunnustatud puukoolist, kus kontrollitakse istikute tervislikku seisundit ja sordiehtsust. Istikute vajadus sõltub istutusskeemist. Näiteks 4m reavahe ja 2m puude vahega reas, kulub hektarile 1200 istikut. Istikute vajadust saab arvutada – pinnaühik ruutmeetrites: (taimevahe x reavahe).
Soovitatav istutusaeg on kevad. Juurdumiseks kulub umbes kuu aega ja seetõttu ei pruugi sügisese istutuse korral puud juurduda. Istutamisel on oluline õige sügavus ja arvestada tuleks ka hilisema mulla vajumisega. Vegetatiivalusel istikutel jäetakse pookekoht maapinnaga ühele tasemele. Seemikalustel puude puhul jääb mullapiirile juurekael. Tugiteibast jääb istik 5…10cm ida poole. Juured suunatakse ühtlaselt laiali igasse suunda ja jälgitakse, et otsad ei oleks ülespoole keeratud. Liiga pikki juuri kärbitakse. Nõuistikute puhul kontrollitakse, et juured ei oleks keerdus. Edasi pannakse juurtele alguses ülemise kihi paremat mulda ja siis alumise kihi mulda. Sõltumata ilmast on oluline kasta, soovitatavalt juba augu täitmise ajal. Kastmise järel kaetakse tüve ümbrus kas kuiva mullaga või multšitakse näiteks turbaga. Istikute tüved seotakse tugiteivaste külge. Esimene sidumine tehakse lõdvemalt, sest istik võib tavaliselt mõni cm vajuda.
Istutusjärgselt kärbitakse puu võra, millega luuakse tasakaal võra ja juurestiku vahel ning soodustatakse okste harunemist. Kärpimisel arvestatakse, et ülemise punga suund vastaks soovitud oksa suunale. Kärpimisega saavutatakse võra tasakaal – juhtoksa tipp jääb ülemise võraharu tipust 15cm kõrgemale ja ülemiste võraharude tipud kõrgemale alumistest.
 |
 |
| Kevadel rajatud istandik suvel | Kloonalustel õunapuude toestus traatidega |
 |
|
| Õunapuu võrakujundus | |
Autor: Kadri Karp (oktoober 2014)