Pohlataim on igihaljas kääbuspõõsas pika risoomiga, millest kasvab arvukalt uusi osapõõsaid. Taime kõrgus on sõltuvalt kasvukohast 5…30 cm ja esmane põõsas elab 10…15 aastat, pikem pole ka osapõõsa eluiga. Pohl on igihaljas põõsas, mille lehtede iga on 2…4 a. Ühel osapõõsal tekivad ka varte alumisest osast uinuvatest pungadest asendusvõrsed ja seda 4…5 korda. Võrse tippu moodustuvad õiepungad juba saagiaastale eelneval aastal. Kuna viljapungad on üheaastaste okste tippudes, saab vanade okste kärpimisega ergutada uute võrsete kasvu. Taimed õitsevad mais-juunis ja õied on õrnroosad. Kuigi pohl on isetolmleja, soovitatakse tootmises koos kasvatada mitut sorti, kuna risttolmlemisel kasvavad suuremad marjad. Peamisteks tolmeldajateks on mesilased ja kimalased. Viljad valmivad augustis ja korjatakse kuni oktoobrini. Augustis võivad taimed uuesti õitseda , teise saagi saab korjata siis oktoobris. Samas pole meie tingimustes kaks saaki soovitatav, sest hiline teine saak võib külmadega kahjustuda , samuti võivad need taimed jääda külmaõrnemaks. Tavaliselt on kahe saagi saamine levinud lõuna poolt pärit sortidel, kuid ka meie metsadest toodud kloone tasub enne avamaal katsetada.
Pohlataimi saab kasvatada ka istandikus nii orgaaniliste kui ka kilemultšiga. Istandiku eaks võib arvestada 10 aastat ja sõltuvalt kasvatustehnoloogiast ka rohkem. Multšita turbapeenras kasvatamisel saavad taimed risoomidega uusi osapõõsaid moodustada. Sel juhul on istandiku eaks arvestatud ka 20 aastat. Läikivate tumeroheliste lehtede ja punaste marjade tõttu on pohlataimed dekoratiivsed, neid kasutatakse nii haljastuses kui ka koduaedades.