Hobused on olnud inimese kõrval palju aastatuhandeid — aidanud teha raskeid töid, jõuda punktist A punkti B. Tänaseks peetakse hobuseid eelkõige meelelahutuslikel eesmärkidel. Hobuse puhul sõltuvad tema vajadused konkreetsetest elutingimustest, keskkonnast, samuti east, füüsilisest koormusest, terviseseisundist jne.

Võistlushobuse elu on kaugel sellest, mida elasid tema esivanemad. Ta peab toime tulema tohutult suure füüsilise ja psüühilise koormusega. Paneb imestama, mil moel nii hilise kodustamisperioodiga loom, kes pealegi on saakloomale iseloomulikult pelglik ja ettevaatlik, suudab teha inimesega sedavõrd täpset koostööd. Konkurents hobusekasvatuses on kujunenud väga tugevaks, sest rangelt jälgitavad aretusprogrammid, kunstlik seemendus ja embrüosiirdamine võimaldavad üha rohkem toota heade eeldustega hobuseid. Eelduste avaldumiseks on aga määrava tähtsusega sünnijärgne etapp – kasvatus ja treening, mille täiustamiseks otsitakse samuti pidevalt uusi võimalusi.

Igast hobusest ei saa siiski tipphobust, hoolimata sellest, et tema sugupuu on igati paljutõotav. Aretus on teatud määral ka lotomäng ja kuigi vanemateks võivad olla valitud parimatest parimad, pole tulemus kunagi sajaprotsendilise täpsusega ennustatav. Paljud inimesed, kes oma igapäevaelus peavad hobuseid hindama ja leidma nende seast talente, ütlevad, et eelkõige vaatavad nad hobust ennast ja püüavad selgusele jõuda, milleks konkreetne indiviid ise on võimeline. See pole kaugeltki lihtne ülesanne ja nõuab palju teadmisi hobuste kohta.

PIKK.ee veebist leiad teavet hobuste teemal:

Lisateavet hobusekasvatusest

Uuendatud oktoober 2021