Hobuste traditsioonilise kasutusala muutusega – põllutööhobusest on saanud spordi- ja meelelahutushobune – on teataval määral muutunud ka nende söötmine. Endiselt heina, kaera ja heksli söötmiselt on üle mindud osa- ja täisratsioonilisele segajõusöödale ning söödasegudele. Seda on tinginud ühelt poolt teaduse ja tehnika võimalused ning teisalt nii väga kitsas spetsialiseerumine mitmesuguste hobuste kasutamiseks erinevatel spordialadel kui ka tööjaotuses erinevate huvigruppide vahel.

Täisratsiooniline söötmine Iiirmaa näitel

Sotsiaalseks tellimuseks on suures spordis ringlev raha ja rikkamate hobusepidajate võimalused osta söödatootjatelt osa- või täisratsioonilist sööta oma väärtuslikele ja kallitele hobustele. Meie majandussituatsioon seda paraku ei võimalda, kuid omamise strateegia ja taktika peaksime ka selles valdkonnas juba valmis töötama. Allakirjutanul on olnud võimalik mõned korrad Iiri Vabariigis, ülemaailmsel messil Equitana`95 ja teistes maades tutvuda kaasaegsete hobusesöötadega ning neid tootvate firmade esindajatega. Üks kuulsamaid on Iiri firma Red Mills.

Tabelis 1 on toodud selle firma poolt kogu maailmas enimlevinud täiend- ja segasöödad. Tootmises on neid mitu korda rohkem. Nagu tabelist nähtub, on suuremad kõikumised toorkiu osas (5…15 %). Ülejäänud koostisosad on enam-vähem samas kontsentratsioonis kõikide retseptide puhul. Peale ökoloogiliselt puhta karjamaarohu, kaera, nisu, odra, jahvatatud pähklite ja soja on kasutatud küüslauku ning looduslikke maitseaineid.

Nii päevane söödakogus kui ka selle osatähtsus põhiratsioonis sõltub peamiselt treeningukoormusest, ulatudes 3…8 kg-ni ja see moodustab kogu jõusöödast 40…100 %.

Teine enamlevinud kaubaartikkel müüdavate hobusöötade hulgas on kvaliteethein ja silo (hage). Maailmamessil Equitana`95 oli välja pandud Euroopa turul populaarne islandi hein, Lõuna-Aafrika Vabariigis toodetud ja 38-kg pakenditesse pressitud lutsern ning Austrias niidetud looduslik mägihein. Nimetatud päritoluga heinad on kasutusel hobuste taastusravi keskustes ökoloogiliselt puhta söödana.

Tabel 1. Hobuste osaratsioonilise segajõusööda retsepte

Ühik Ratsahobustele ja traavlitele, täkkudele ja imetavatele märadele Takistussõidu-, traavi- ja suguhobustele
Koostisosad
kaer, mais, soja, nisu, karjamaarohi, glükoosisiirup, taimeõlid, mineraalsöödad, vitamiinid, küüslauk ja maitseained (piparmünt, oreagana (pizza), roosmariin) kaer, nisu, oder, mais, iiri rohujahu, soja, jahvatatud pähklid, päevalilleseemned, looduslikud maitseained kaer, nisu, oder, mais, iiri rohujahu, soja, jahvatatud pähklid, päevalilleseemned, looduslikud maitseained iiri nisu, iiri oder, mais, iiri rohi, iiri hekslid, soja, sojaõli, päevalilleseemned, küüslauk, maitseained (münt, roosmariin, oreagana, glükoos, melass, sool)
Proteiin % 12 14 12 12
Toorrasv % 4,5 3 3 4
Toorkiud % 5 9 10 15
Toortuhk % 7,5 8 8 7
Ca % 1,4 1,2 1,1 0,8
P % 0,5 0,8 0,6 0,4
NaCl % 1,3 0,8 0,5
A-vitamiin tuh RÜ/kg 80 15 12 7,5
D3-vitamiin tuh RÜ/kg 10 2 2 1
E-vitamiin mg/kg 11
Cu mg/kg 140 20 20 20
Se mg/kg 0,8 0,3 0,2 0,15

Silosarnaste hekslite tootjaid firmasid on palju. Üks levinuim on Horse Hage – tolmuvaba originaalsööt hobustele eriti hingamisteede haiguste korral. Kõrgeväärtuslik rohi kuivatatakse 45 % niiskusesisalduseni, pressitakse pallideks ja suletakse kuummeetodil. Söötma võib hakata 6 nädala möödumisel. Niimoodi jääb 90 % värskes rohus olevatest ühenditest alles, vastupidiselt heinale säilivad vitamiinid vähemalt 18 kuud. Nimetatud Horse Hage`s on kuivainet 55 % ja kuivaines 9…12 % proteiini, 32…36 % toorkiudu, 9…11,5 MJ/kg seeduvat energiat, 2,5…4,0 g/kg Ca, 1,7…2,5 g/kg P ja 100 mg/kg karotiini. 500-kg hobusele soovitatakse anda päevas sööta koguses, mis vastab 2,5…3%-le tema kehamassist, kusjuures 65 % söödast on Hage ja 35 % jõusööt, töös või treeningus mitteosalevale hobusele normeeritakse sööta 1,5…2 % kehamassist ja sellest moodustab 80% Hage ning 20 % jõusööt.

Ainevahetus- ja nahahaiguste ning allergia puhul tugevdatakse immuunsüsteemi rikkalikult väävlit sisaldavate taimedega, mida leidub näiteks segus Hilton Herbs Skin. Väävel aitab nahapooride kaudu viia välja üleliigseid aineid. Taoline sööt soodustab naha läiget ja seda on hea kasutada enne näitusi.

  • Retseptide 1…3 kasutamiseks on öeldud järgmist: 550-kg hobusele söödetakse päevas kerge treeningu korral (1…2 t. päevas) 3…5 kg kontsentreeritud kuivsööta, milles on 40 % näidatud segu ja 60 % kaera, heina vabalt; raske treeningu korral (2…3 t. päevas) 5…6 kg, milles on 50 % segu ja 50 % kaera anda 3…4 korda päevas, heina vabalt; väga raske treeningu korral (võistlus) 5…8 kg näidatud segu ilma kaerata.
  • Retsepti 4 kasutamiseks antakse järgmine juhis: 550-kg hobusele antakse kliide ja hekslite asemel 1…2 kg, ponidele ja sporthobustele treeninguvabal perioodil 2…3 kg ning kerge või keskmise treeningukoormuse korral 3…4 kg päevas.

Kahjuks ei ole meil praegustes oludes võimalik osta selliseid täiend- ega põhisöötasid. Kõne alla tulevad ehk Leedu või Soome pakutavad segamineraalsöödad. Ka meie kodumaine jõusöödatööstus on sellele mõelnud. Tamsalu TERKOga koostöös sai välja töötatud 7 retsepti, millest vajalikumad oleksid jõusööt võõrutatud varssadele ja sporthobustele (tabel 2). Kuna varssu võib lähiajal kogu riigis olla 600…700 ja tippsporthobuseid vaid 35…40, siis on eeskätt just esimesest saamas peamine segajõusööda tarbija. Selles eas otsustatakse paljuski hobuse tulevik.

Tabel 2. AS Tamsalu TERKO poolt pakutud sporthobuste ja võõrutatud varsa jõusööda retsepte

Koostisosad resp. toitefaktorid (%) Sporthobused Noorhobused (üle 6 kuu)
Kaer 15 19,5
Oder 22 9,7
Nisukliid 22,5 18,6
Sojasrott 16,5 19,5
Söödapärm 3,5 8,5
Lõssipulber 5 9,7
Specilac 9,5 9,7
Söödakriit 3,5 2,9
Veiste vitamiinisegu nr.4 2,5 1,9
Proteiin 21,22 24,94
Ca 2,14 1,98
P 0,86 0,89
Na 0,49 0,42
Metaboliseeruv energia  MJ/kg 10,34 10,7

 

Segajõusööda tootmisest talu tingimustes

Transpordikulude vähendamise eesmärgil on enamikes Euroopa taludes üle mindud täiendsöötade kasutamisele, mida lisatakse omatoodetud teraviljale. Seda on võimaldanud ühelt poolt toodetava täiendsööda väärtuslikkus, teisalt kompaktsete jahvatus- ja segistidosaatorite olemasolu taludes. Lisandub ka kindluse moment. Kuigi ostuteravilja kvaliteedis ei kahelda, ollakse omatoodetus sealmail siiski turvalisemad.

Nõukogude ajal sõidutati suur osa teraviljast linna ja sealt tagasi suurtes TERKO-des valmistatud segajõusöödana. Keegi ei saanud tagasi oma teraviljast valmistatud segajõusööta ja seega puudus stiimul üleküpsetamata teravilja müümiseks. Suur osa söödateravilja saabus idanaabritelt ka teadmata kvaliteediga. Sinna lisandus jõusöödatehase nn. öise vahetuse risk, mis küll nüüd konkurentsi tingimustes on välistatud.

Kõik see kokku on jätnud oma jälje ja lisades mitmele ebasoovitavale asjaolule suured transpordikulud, ei jäägi muud üle, kui hakata tootma jõusööta kodustes tingimustes. Seda eriti lindudele ja põrsastele, kus lähteteravilja kvaliteet on väga tähtis. Tänapäeva kallinenud kütused ei võimalda seakasvatuses enam vedelate söötade söötmist. Nii sai toimitud ka allakirjutanu Kõivu-Andrese talus. Kodustes tingimustes on kaks võimalust:

  • segada teravili enne jahvatamist,
  • jahvatada eri liiki teraviljad eraldi ning pärast segada neid täpses vahekorras koos täiendsööda doseerimisega.

Teine variant on täpsem, kuid nõuab eri jahuliikide jaoks 3…4 punkrit, millele lisandub veel soja, päevalillesroti või mõne teise mahukama proteiinsööda ja täiendsööda punkrid koos kaldühendustorudega kuni segistini.

Seepärast valisin oma talus esimese tee. Kuivatamise käigus sai söödavili puhuriga kihtidena ladustatud kogu 400-tonnise mahutavusega aida ulatuses vastavalt koristamise järjekorrale: varane oder -suvinisu – oder – kaer. Enne jahvatamist seguneb vili veelkord KUN kopaga tõstmisel. Parimaks seguks sigadele pean kogemuse põhjal 50 % nisu, 40 % otra, 5 % kaera, 2…5 % hernest. Põrsajahus võib kaera osatähtsus olla suurem, teistele võib mõne protsendiosa lisada kliisid. Ülemöödunud aastal ei olnud rukist kuhugi panna, siis sai nuumsigade jahule lisatud rukist koguni 1/5. Rukki osatähtsus võib ühe Hollandi täiendsööda kasutamise korral veelgi suureneda. Rukki söötmises oli nii head kui halba. Ühelt poolt paranesid liha maitseomadused, teisalt aga tõusis peki paksus.

Segisti tellimine ja ostmine nõudis aega ja raha. Seni tuli 3…4 teraviljaliigi jahu jahvatada ühte suurde punkrisse. Segistina sai kasutatud 4 meetri pikkust Elva tüüpi väljalaadimistigu. Siin pidi päris mitme mehega ametis olema. Jahu kukkumisel kolusse laskis üks mees käe ja tunde järgi paberkotist sojasrotti, teine, liha-(vere-) kondijahu ja kolmas premiksit. Neljameetrise teekonna vältel segunes see poolhorisontaalses teos küllaltki hästi, enne kui jõudis auto või traktori kasti. Viietonnise koorma selline segamine võttis valmisjahvatatud jahu korral aega küll ainult 15 minutit, kuid nõudis teatud ajaks mitme inimese tööd ja mis kõige halvem – ei olnud eriti täpne.

Omavalmistatud segajõusööda tegemine muutus hõlpsamaks ja täpsemaks pärast Märja konstrueerimisbüroost tellitud 2 m3 segisti kasutuselevõttu (joon.). See kujutab endast ümmargust, alt koonusjat punkrit, mille keskel liigub elektrimootori abil vertikaaltigu. Viimane viib kuivsöödad keskelt üles, külgepidi alla kukkudes toimub segunemine.

Kui kasutasime 35…39 %-lise proteiinisisaldusega päevalillesrotti, tuli 10,5 %-lise proteiinisisaldusega teraviljale lisada seda kuni 1/4. Ülejäänud proteiini puudujääk kompenseeriti emiste, põrsaste ja kesikute kombineeritud söötmisel piimapulbri, kalajäätmete ja verejahuga. Liha-kondijahu on usalduslikuma kvaliteediga ja seda lisame otse kuiva jahu segamisel. Emistele, eriti vabadele emistele, jahvatame DKU-2ga rohelisest ristikurikkast heinast tehtud heinajahu, mida saab maitseomaduste parandamiseks natuke lisada ka teiste vanuserühmade sigade kuivsöödale. Päevalillesrott tõstab liialt toorkiu- ja liha-kondijahu kaltsiumisisaldust, kuid majanduslikus mõttes oli see ökonoomseim variant. Suvises ratsioonis oli veel vadak ja haljassööda pasta. Neist esimene sisaldab küll vajalikke suhkruid, kuid kipub välja uhtuma mineraalained, mida esimesel juhul üle jäi. Kalajäätmete söötmine nõuab tsingi ja mõningate teiste makroelementide kasutust, mille üliväike kogus 2 m3 segistile võib jääda mõnda segisti nurka pidama. Selleks sai ostetud analoogiline väike segisti, mille täituvus on mõni ämbritäis. Selles segatakse 3 teraviljaliigi jahu makro- ja mikroelementidega ja saadakse eelsegu, mis siis suurema kogusena läheb omakorda 2 m3 segistisse. Eelsegu võib teha näiteks käsitsi ämbris. Märja segisti kindlustab 20-minutilisel segamisel korraliku segunemise.

Töö hõlbustamiseks ja suurema täpsuse saavutamiseks on kasulik siduda Märja segisti kaalusüsteemiga. Kõige lihtsam on segisti monteerida 3…4-tonnisele platekaalule. Teine võimalus on segisti riputada tööle mõne sama tugeva rippkaalu või päsilataolise kangsüsteemi külge. Fikseerides vaateklaaside kaudu kihtide kõrgused, saab kiiresti nn. katse-eksituse meetodil välja gradueerida ka kangsüsteemil oleva skaala. Nii hoiab kaalu arvelt raha kokku ning kogu oma jõusöödatehase maksumus piirdub vaid peale olemasoleva veski ainult Märja segisti eest väljaantava 10 000 krooniga, millele lisandub veel ühendustorude või tigutransportööride maksumus. Kui hoone kõrgus võimaldab kasutada jahu ülesviimiseks veski tsentrifugaaljõudu, siis saab kogu ülejäänud transpordi viia isevalgumise teele, nii et segistit võib teenindada vaid üks väljalaadimistigu. Veski pideval töötamisel käib segisti töö rütmiliselt 15…20 minuti kaupa.

Selline segajõusööda tegemine omateraviljast, proteiinsöötadest ja mikrolisanditest eeldab väga erineva osatähtsusega komponentide lisamist mõnest grammist kuni mõnesaja kilogrammini (30 %-ni) tonni kohta.

Kasutades viimasel aastal aga Hollandi või Rootsi päritolu erinevatele loomarühmadele spetsiaalselt mõeldud täiendsöötasid, võib kodust segajõusööda tootmist veelgi kergemaks muuta ja tulemusi veelgi parandada.

Heldur Peterson (2018)