Lihaveisekasvatuses esineb noorveistel vähem haigusi kui piimaveiste puhul. Kõhulahtisust esineb vasikatel väga harva, kuna nad saavad ise imedes alati värsket piima ja seda vajalikus koguses. Ka ei esine neil peaaegu üldse kopsupõletikku. Kuna meie karjamaarohi ja muu sööt on tihti seleenivaene, soovitatakse vasikaid pärast sündi süstida seleeniga (mahetootmise puhul ei ole see lubatud).
Üldiselt on parim viis haiguste ennetamiseks profülaktika farmis. See on saavutatud rikkaliku ja täisväärtusliku söötmise tulemusena ning sobiva tehnoloogiaga – suvel pikk karjatamisperiood, talvel loomade vabapidamine.
Lihaveisekasvatuse alustamisel meie vabariigis on esinenud mitmesuguseid nakkushaigusi, näit. nahahaigus psoroptoos, mil pärast loomade töötlemist ravimiga hakkasid nad aborteerima. On olnud ja praegugi levib veel mitmel pool nahahaigus pügaja-raig. On veel diagnoositud mao-sooltepõletikku. Mitmel juhul on suvel esinenud loomadel kuumarabandust. Ka sünnitusabi on tulnud ja tuleb praegugi tihti anda, sest vasikate väärrühte ja -asendeid esineb ikka. Lihaveistel võib esineda ka babesioosi (punakusesust).