Lihaveiste kasutusiga sõltub tõust, keskmiselt arvestatakse selleks 10 aastat, mille jooksul ammlehmalt võib saada 7…8 vasikat. Erandiks on šoti mägiveis, kes on hiljavalmiv, pikaealine ja võib poegida veel 18 aasta vanuselt. Igalt lihaveiselt saab aastas ainult ühe vasika, kuid üksikjuhtudel on esinenud ka kaksikuid, isegi kolmikuid. Seda tõugu ammlehmadel, kellel on piimatoodang suurem, sünnib rohkem kaksikuid (simmental).
Lihatõugu lehmikuid võib hea arengu korral paaritada juba 15 kuu vanuselt, siis nad poegivad esmakordselt 24 kuu vanuselt. Raudne reegel on, et lehmiku kõige parem paaritamisiga on kui tema elusmass on kaks komandikku täiskasvanud lehma elusmassist. Kuigi ammlehm püsib karjas vähemalt 8 aastat, tuleb nii vanuse kui ka mitmel muul põhjusel igal aastal karjast välja praakida neid keskmiselt 15%, mõningatel juhtudel isegi rohkem.
Kui farmis kavatsetakse pidevalt veiste arvu suurendada, on karja struktuuris 30…35% lehmi, sest lehmikud jäetakse suuremalt osalt alles. Kui aga karja suurus on soovitud tasemel, tõuseb lehmade osatähtsus 40%ni või üle selle.