Simmentali (Si) tõug on üks vanimaid ja praegu levinud üle terve maailma. See tõug pärineb Šveitsist. Juba 19. sajandi alguses hinnati Šveitsis seda punase-valgekirju simmentali karja, mida iseloomustasid suur piimatoodang ja väga hea liha. Simmental sobibki nii piima kui ka liha tootmiseks, aretuses aga tehakse vahet, nii on paljudes riikides eraldi piima- ja lihaaretusliinid. Nad kohanevad hästi igasuguses kliimas. Põhiline värv on kas päris valge või helekollasest tumekollaseni, ka pruunist punakaspruunini. Heledas karvkattes võib hajutatult olla üksikuid tumedamaid laike. On ka punase-valgekirjusid.
Simmentale loetakse kogult suurte tõugude hulka. Esineb nii sarvelisi kui ka nudisid. Täiskasvanud loomad on pika kere ja võimsa lihastikuga. Simmentali lehmad erinevad teistes
t lihaveisetõugudest suurema piimakuse poolest. Ka sünnib neil rohkem kaksikvasikaid. Täiskasvanud lehmade kehamass on 700..800 kg ja rohkem ning pullidel 1200 kg ja enam. Vasikate sünnimass on suhteliselt suur (kuni 50 kg). Kuna simmentali noorveised kasvavad kiiresti, vajavad nad võrreldes teiste tõugudega veidi rohkem sööta.
Soome andmetel on simmentali pullvasikate sünnimass keskmiselt 46 kg, lehmvasikatel 44 kg. Noorveiste kehamass 200 päeva vanuselt vastavalt 332 ja 290 kg ning 365 päeva vanuselt vastavalt 556 ja 455 kg.
Esimene partii simmentale toodi Eestisse 2003. aastal.