Šoti mägiveis (Highland cattle, Hc) pärineb Sotimaalt Highlandi piirkonnast. Šoti mägiveis on tõuraamatusse märgitud vanima veisetõuna maailmas. Nad on aastasadu Šotimaa rasketes elutingimustes kidurakasvulistel karjamaadel kaua vastu pidanud. Külmad ilmastikuolud on soodustanud omapärase kahekordse karvkatte moodustumist, mille aluskarv on väga tihe ja pealiskarv märkimisväärselt pikk.
Suuruselt kuuluvad nad väikeste lihatõugude hulka. Täiskasvanud pullide kehamass on kuni 800 ja lehmadel kuni 500 kg. Pullvasikate keskmine sünnimass 30 ja lehmvasikatel 27 kg, kehamass 200 päeva vanuselt vastavalt 213 ja 184 kg. Aastavanuste noorpullide kehamass 306 ja lehmikutel 249 kg (Soome 2004. a. jõudluskontrolli andmed).
Värvuselt on loomad tavaliselt kuldpruunid, kuid on ka k
ollaseid, valgeid ja musti. Veiste omapäraks on pikad laiali asetsevad sarved. Nende loomulik kasvukiirus on suhteliselt aeglane. Nad on pikaealised, lehmade keskmine esmaspoegimisiga on soomlaste andmetel 37 kuud, nad võivad poegida veel ka 18 aasta vanuselt. Lehmade poegimine on kerge, nende emaomadused suurepärased.
Veised on sööda suhtes vähenõudlikud, söövad piltlikult öeldes kõike, mis kasvab. Nende liha on väga tervislik, sisaldades vähe rasva ja kolesterooli.
Eestisse toodi nad esmakordselt 1999. aastal.