Realiseerimisaja määrab pardibroilerite juvenaalsulgimise algus. Juvenaalsulgimist alustanud ja veisulekontsudega kaetud parte on väga raske puhastada. Pardibroilerid on õige tappa 49…55 päeva vanuselt. Enne tapmist hoitakse parte tavaliselt 14…18 tundi söömata.
Lihaskoe osatähtsus lihakehas suureneb noorpartide vanemaks saades. Rinnalihas suureneb noorpartide vanemaks saades. Rinnalihas moodustab partide lihaskoest 1/4….1/5, luud moodustavad eluskaalust 15…16%, liha (koos nahaga) 62…63%. Tapasaagis on keskmiselt 57…58%.
Teiste lihaks kasvatatavate lindude lihaga võrreldes on pardiliha suurema rasvasisaldusega. Veel rohkem rasva sisaldab vaid nuumatud hanede liha. Proteiinisisaldus on suure rasvasisalduse tõttu pardilihas suhteliselt väike. Sellegipoolest on pardiliha proteiinisisalduselt lähedane noorveise lihale.
Liha keemiline koostis oleneb partide konditsioonist, vanusest, kehakaalust ja sugupoolest. Partide kaalu suurenedes suureneb tavaliselt ka liha rasvasisaldus. Isaspartide liha sisaldab rohkem proteiini kui emaspartide liha. Pardiliha sobib paljude delikatesskonservide valmistamiseks ja vääriks senisest mitmekülgsemat kasutamist.
Teiste lihaks kasvatatavate lindude lihaga võrreldes on pardiliha suurema rasvasisaldusega. Veel rohkem rasva sisaldab vaid nuumatud hanede liha. Proteiini-sisaldus on suure rasvasisalduse tõttu pardilihas suhteliselt väike. Sellegipoolest on pardiliha proteiinisisalduselt lähedane noorveise lihale. Liha keemiline koostis oleneb partide konditsioonist, vanusest, kehamassist ja sugupoolest. Partide kehamassi suurenedes suureneb tavaliselt ka liha rasvasisaldus. Isaspartide liha sisaldab rohkem proteiini kui emaspartide liha. Pardiliha sobib paljude delikatesskonservide valmistamiseks ja vääriks senisest mitmekülgsemat kasutamist. Pardiliha kalorsus on suure rasvasisalduse tõttu kõrge: 100 g pardiliha keskmine kalorsus on 365 kcal, pardibroilerite lihal 294 kcal.
Pardiliha sisaldab keskmiselt:
Kuivainet 35,9%
Proteiini 16,7%
Rasva 18,5%
Mineraalaineid 0,9%
Keemiliselt koostiselt sarnanevad pardimunad teiste linnuliikide munadega ja sobivad ka toidumunadeks. Pardimuna kaalub keskmiselt 80 g. Sellest moodustab munavalge 52,6%, munakollane 35,4% ja munakoor 12,0%.
Hinnaliseks kõrvalsaaduseks on suled ja udusuled, mida kasutatakse kergetööstuses. Suled moodustavad partide tapaeelsest eluskaalust keskmiselt 4,4…5,0%. Sõnnikust võib valmistada väga head granuleeritud väetist.
Jaanus Hämmal,
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut