Broilerite mikrokliima

Broilerikasvatuse edukus sõltub suurel määral õigest temperatuuri-, ventilatsiooni- ja valgustusrežiimist.

Lindla õhutemperatuur avaldab tibude arengule eriti olulist mõju esimestel elupäevadel, mil tibude termoregulatsioon on väljakujunemata.. Tibude kasvades langetatakse temperatuuri nii kunstema all kui ka kogu lindlas järk – järgult.

Broilerite kasvatamisel kunstemadeta puurides peab kogu lindla temperatuur olema tibude esimesel elunädalal 30…32 ^oC. Ka kasvuperioodi lõpul ei tohi see langeda alla 15 ^oC, sest siis suureneks söödakulu. Optimaalne lindla temperatuur on 20 ºC.

Optimaalne õhuniiskus on 60-70%. Optimaalsest niiskem õhk soodustab haigestumist koksidioosi ja aspergilloosi. Niiskes õhus niiskub ka allapanu ja lindude sulestik määrdub. Liigse niiskuse ja kõrge õhutemperatuuri korral kuumenevad linnud üle. Seetõttu soovitatakse suvel, kui õhutemperatuur ulatub üle 30 ºC, suurendada õhu liikumiskiirust lindlas. Lindla õhu temperatuuri ja suhtelise niiskuse üle saab otsustada ka lindude käitumise järgi (kuhjumine, lõõtsutamine).

Enamasti valgustatakse broilerilindlat ööpäev läbi. Muutub ainult valgustatus.

Broilerite kasvatamisel on saadud häid tulemusi ka 12 tunnise valguspäeva korral. See võimaldab hoida kokku elektrienergiat ja ka söödakasutus on veidi parem, kuid arvestada tuleb väiksema massiibe ja suurema suremusega.

Tibude puurispidamisel peaks valgustatus olema esimese 10 elupäeva jooksul sööda ja jooginõude kõrgusel 25 luksi, hiljem 5…6 luxi. Põrandalpidamisel alguses 20 luxi ja seda vähendatakse kuni 21 päeva vanuseni kümnele luxile.

Soovitatakse ka 22-23 tunnist valguspäeva, põhjendusega et broilerite hoidmine 1-2 tundi täielikus pimeduses aitab ära hoida paanikahoogusid, mis võivad tekkida ootamatu voolukatkestuse tõttu. Siis on linnud harjunud paar tundi kestva pimedusega.

On rakendatud ka vahelduvat valgusrežiimi, 2 t pimedust, 2 t valgust. Lisaks elektri kokkuhoiule on saadud paremad tulemused ka söödaväärinduse osas. Tuleb jälgida, et pime periood ei oleks pikem kui 2 tundi. Kaks tundi kulub keskmiselt sööda seedimiseks. Kahe tunni jooksul läbib sööt seedetrakti ja pugu on lindudel tühi. Kui kasutada seda valgusrešiimi, tuleb lindlas suurendada sööda ja joogifronti 20% ulatuses. Suuremat tähelepanu nõuab allapanu seisukord, kuna enamiku ajast istuvad linnud allapanul.

Sundventilatsioon on vajalik mitte ainult hapnikurikka õhu sissetoomiseks vaid ka sobiva temperatuuri säilitamiseks ning liigse niiskuse ja kahjulike gaaside eemaldamiseks. Ventilatsioon peab võimaldama õhuvahetust lindude 1 kg eluskaalu kohta järgmiselt; talvel 1,1..1,5, üleminekuperioodil 3…4 ja suvel 5…7 m³ õhku tunnis. Õhu keskmine liikumiskiirus broilerihoidlas võib olla talvel 0,2…0,3 ja suvel kuni 0,5 m/s.

Et broilerikasvatus oleks rentaabel, tuleb linnud õigel ajal realiseerida. Seejuures on vaja arvestada broilerite kaaluiivet, söödakasutust, tapasaagist ja lihakehade välisilmet. Kanabroileritele on iseloomulik väga kiire kasv. Tibu kehakaal suureneb 40 päevaga  12…15 korda  ja 63 päevaga 30…40 korda. Seejärel hakkab kasvukiirus aegamööda langema. Tibude vanemaks saades suureneb söödakulu 1 kg kaaluiibe kohta tunduvalt.  Kasvatusaja lühendamine aitab vähendada söödakulu ja alandada omahinda. Broilerite realiseerimisvanus jääb vahemikku 42-56 päeva. Tavaliselt alla 49 päeva vanuselt broilereid ei realiseerita, kuna eesmärk on saada suurem lihakeha, sest suund on realiseerimises lihakeha tükeldamisele ja ümbertöötlemisele. Paremad broilerikrossid kaaluvad 7 nädalaselt 2,4 kg ja kulutavad 1 kg juurdekasvu kohta 1,8 kg sööta.

Jaanus Hämmal,
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut