Kalkunikasvatuses rakendatakse mitmesuguseid kalkunite pidamise süsteeme: sügavallapanul, võrk ja restpõrandal, esimesed 20 päeva puuripatareis ja edasi sügavallapanul, esimesest elunädalast kuni realiseerimiseni puuris.

Kalkunite kasvatamiseks sügavallapanul ehitatakse tavaliselt tüüplindlad, mis mahutavad ligikaudu 4000….10 000 kalkunitibu ja noorkalkunit. Lindla jaotatakse võrkvaheseintega sektsioonideks. Igasse sektsiooni paigutatakse 2…4 kunstema. Tibud jäetakse samasse sektsiooni ka pärast kunstemade eemaldamist. Seega kasvatatakse noorkalkuneid koorumisest tapmiseni ühes ja sellessamas hoones ja sektsioonis.

Kunstema periood kestab olenevalt aastaajast, välistemperatuurist ja tibude arengust tavaliselt 30…45 päeva. See lõpetatakse, kui kalkunitibudel on termoregulatsioon sedavõrd välja kujunenud, et  nad suudavad taluda 18…20 kraadist õhutemperatuuri. Piirdetarad paigutatakse kunstemade ümber selleks, et kalkunitibud ei saaks esimestel elupäevadel neist kaugele joosta ega selle tagajärjel külmetuda. Piirdetara soovitatakse teha ringikujuline (läbimõõt 3 m ja kõrgus 30…45 cm). Võrk selleks ei kõlba, küll aga sobib plekk või vineer, sest need vähendavad tõmbetuult kunstema lähedal.

Allapanuks sobivad puitlaastud, saepuru, hekseldatud õled, turvas, ja liiv. Igasugune allapanu peab olema puhas, tolmuta, hallituseta ja kuiv. Liiv soovitatakse algul katta puitlaastudega. Kõige rohkem on levinud puitlaastallapanu, 5…6 cm sügavune höövelmasinalaastude ja saepuru kiht, mis sobib allapanuks ka ööpäevastele tibudele. Esimestel elupäevadel soovitatakse sügavallapanu katta paberi või riidega, et tibud ei sööks allapanumaterjali.

Paigutustihedusest sõltub suurel määral tibude säilivus. Ühe kunstema alla soovitatakse paigutada keskmiselt 200 kalkunitibu. Kui kalkunitibud kasvatatakse kunstema all kuni 8 nädalasteks, peab ühe tibu kohta olema pinda vähemalt 0,09 m2, 10…12 nädalase kalkunitibu kohta 0,13 m2. 15. nädalast alates kuni realiseerimiseni peaks rasket tõugu emaskalkuni kohta olema põrandapinda 0,37 ja isaskalkuni kohta 0,46 m2. Kerget tõugu noorkalkuneid võib selles vanuses pidada 4 lindu ruutmeetril. Suurendatud paigutustiheduse korral arenevad kalkunitibud halvemini, nende aktiivsus, juurdekasv ja söödaväärindus langeb. Kui võimalik, soovitatakse suve perioodiks lindla juurde ehitada kalkunitele jooksuaed 2-4 m2 kalkuni kohta.

Paigutustihedusest oleneb otseselt kalkunite sööda ja joogifrondi pikkus. Söödafronti peab olema:

Vanus nädalates Söödafront rennsöötja korral (cm) Silindriliste söödanõude korral (cm)
1…4 3…4 2,0
4…8 4…5 3,0
8…14 7…8 4,0

Esimesel kahel elunädalal on kalkunitibude termoregulatsioon veel välja kujunemata, mistõttu tuleb eriti hoolikalt jälgida nii ruumi kui ka kunstema all olevat temperatuuri. Üldiselt peab kalkunitibude kasvatamisel nii ruumi kui ka kunstemaalune temperatuur olema veidi kõrgem kui kanatibude kasvatamisel. Tibulat tuleb hakata kütma juba paar-kolm päeva enne tibude sissetoomist. Kunstema all vähendatakse temperatuuri esimese 45 päeva jooksul ligikaudu 2…3 ºC võrra nädalas, algselt on ta 31..32 ºC. 45. päevaseid kalkunitibusid ei ole tavaliselt enam vaja kunstemade abil soojendada, kuid siis peab ruumi temperatuur olema vähemalt 20 ºC.

Sobiv õhuniiskus on 60-75%. Kalkunid vajavad 1 kg eluskaalu kohta keskmiselt 6 m3 õhku tunnis. Õhu liikumiskiirus lindlas ei tohi ületada külmal aastaajal 0,3 m/s, soojal aastaajal 1,2 m/s. Õhu tugeva tsirkulatsiooni korral kaotavad tibud kehapinnalt palju soojust ning jahtuvad üleliia ka optimaalse õhutemperatuuri korral.

Kalkunitibusid soovitatakse kasvatada akendeta lindlas lüheneva valguspäeva tingimustes. Et kalkunitibude nägemine muutub täiesti normaalseks alles mõni päev pärast koorumist, siis näevad nad algul halvemini neid esemeid, mis asuvad põrandaga ühel tasapinnal. Seepärast on korralik valgustus kalkunitibudele nende esimestel elupäevadel hädavajalik ja nad ei tohi sel ajal olla pimedas üle ühe tunni ööpäevas. Iga kunstema kohta peaks 50 cm kõrgusel sügavallapanust ja 30 cm kõrgusel kunstema servast olema neli 60W lampi. 4. päevased tibud käivad söömas ja joomas juba ilma lisavalgustuseta. Kunstema all peab alati põlema 15W valgusallikas. Pärast viiendat elupäeva lühendatakse valgustuse kestust 18 tunnini ööpäevas. Kahe nädalastele sobib juba 14-tunnine valguspäev. Olenevalt vanusest on optimaalne valgustatus 22…11 luksi. Valgus lülitatakse sisse ja välja aeglaselt, et kalkuneid mitte hirmutada. Kalkunitibusid soovitatakse harjutada iga päev ka mõne minutilise täieliku pimedusega. Siis pole karta lindude paanikat avarii korral elektrivõrgus.

Intensiivse kasvatussüsteemi korral on kõige õigem pidada kalkuneid puurides. Puurides kasvatamine on tulus siis, kui ruumide mikrokliimat saab reguleerida, kui on olemas spetsiaalsed puurid ja kalkuneid söödetakse täisväärtuslike segajõusöötadega. Sel korral on võimalik saada lindla 1m2 -lt 170…200 kg kalkuniliha aastas. Jäävad ära kulutused allapanumaterjalile, lihtsustub haiguste profülaktika, väheneb söödakulu.

Puurides kasvatamise korral on siiski ka raskusi: hea konstruktsiooniga puuride puudumine, kõrge hind ja võimalik lihakehade  välimuse halvenemine. Rinnikumuhke tekib puurispidamisel ligikaudu 3% kalkuneist. Võib esineda ka pugu suurenemist ja noka piirkonna vigastusi.

Suvel võib kalkuneid pidada piiratud jalutusaedades.

Jaanus Hämmal,
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut