Veekogud on tinglikult vajalikud vaid sugupartide kasvatamisel. Pardibroilereid on võimalik kasvatada ka ainult sügavallapanul või puurides.

Pardiliha omahind on kõige väiksem siis, kui pardibroilereid kasvatatakse esimesest elupäevast kuni tapmiseni ühes ja sellessamas lindlas. Partide kahekordne üleviimine ühest lindlast teise põhjustab stresse ja nõuab palju inimtööjõukulu. Tibude hooldamise kergendamiseks jaotatakse sügavallapanuga lindla tavaliselt vahekäiguga kaheks osaks ja need omakorda sektsioonideks. Joogirenn või jooginõud paigutatakse võrkpõranda kohale, et partide poolt mahaaetav vesi ei teeks allapanu märjaks. Sõnnik koos allapanuga koristatakse mehhaniseeritult pärast broileripartii üleandmist.

Allapanuks sobivad höövlilaastud, saepuru, peenestatud põhk ja turvas. Parimaks allapanuks on höövlilaastude turba segu. Saepuru peab olema kuivatatud, põhk 3…5 cm pikkusteks tükkideks peenestatud. Odrapõhk pole allapanuna soovitatav. Allapanukihi paksus peab olema vähemalt 5cm ja seda tuleb vajaduse korral iga päev juurde lisada. Allapanu ei tohi olla hallitanud (aspergilloosioht), tolmav ega ka märg (määrib partide sulestikku).

Lindla ühte sektsiooni on soovitatav paigutada kuni 200 parditibu. 1 m2 kohta võib ümberpaigutusteta kasvatusviisi korral kasvama võtta 10 parditibu.

Parditibud on esimestel elupäevadel temperatuuri kõikumiste suhtes tundlikud:

Partide vanus päevades Temperatuur ruumis (°C) Temperatuur kunstema all (°C) Õhu suhteline niiskus (%)
1-11 22 30-26 65-75
11-20 20 26-22 65-75
21-30 18 22-20 65-75
31-40 16 65-75
41-50 14 65-75
51-60 12 65-75

Liiga kõrge õhutemperatuuri korral tibud hingeldavad, nokad avatud, on rahutud ega söö. Liiga madal temperatuur põhjustab tibude kuhjumist.

Et parditibud on võrdlemisi kartlikud, siis valgustatakse lindlaid ööpäev läbi. Öösel peab valgustus olema nõrgem. Päevane valgustatus peab olema keskmiselt 15 luksi. 1…5. elupäevani peaks valguspäeva pikkus olema 14…15 tundi, misjärel seda lühendatakse aeglaselt 10…9 tunnini. Teisel elukuul soodustab liiga pikk valguspäev kannibalismi.

Sügavallapanul kasvatamisega  võrreldes võimaldab pardibroilerite võrkpõrandal kasvatamine luua lindlas paremat mikrokliimat ning vähendada tööjõukulu toodanguühikule. Võrkpõranda silma suurus on 1×1 cm. Võrk peab olema roostevaba kattega. Võrkpõranda alla  tehtud süvend, kuhu kukub sõnnik on täidetud veega. Veele tekib orgaanilistest sõnnikuosakestest kiht, mis hoiab ära kahjulike gaaside eraldumise. Veekihi paksus on 20…40 cm. Vee ja võrgu vahele jäetakse 15…20 cm kõrgune õhuruum. Söötmine ja jootmine on automatiseeritud.

Sõnnik koos veega kõrvaldatakse iga broileripartii järel. Võrkpõrandal võib pardibroilereid kasvatada ka ilma võrgualuse veekihita. Sel juhul kõrvaldatakse sõnnik hiljem kas skreeperi või veejoa abil.

Võrkpõrandal võib parte tihedamini pidada: 1 m2-le võib paigutada 1..10. elupäevani 25 tibu, 10…20 elupäevani 18 tibu.

Puurides kasvavad parditibud jõudsalt ja kasutavad hästi söööta. Ruumi temperatuur peab 1…5. elupäevani olema 30..28 ºC, 5…10. elupäevani 26…22 ºC. Parditibusid tuleb puuripatareis hoolikalt jälgida ja nõrgemad paigutada  eraldi puuridesse patarei ülemisel korrusel. Pardibroilerite kasvatamiseks sobib puuripatarei R-15, kui nippeljootmine asendatakse rennjootjaga. Paigutustiheduseks 12 parti 1 m2– l.

Alates 21. elupäevast võib pardibroilereid suvel kasvatada laagrites. Laagrites peetakse tihti ka sugunoorparte ja põhikarja parte sunsulgimise ajal. Ühte laagrisse paigutatavate parditibude vanusevahe ei tohiks ületada 5 päeva. Erilisi kapitalimahutusi partide laagrites kasvatamine ei nõua. Tuleb vaid ehitada varjualused või kerged suvelindlad, piirata laager ja selle sektsioonid võrktaraga ning seada üles rennjootjad. Parte söödetakse punkersöötjatest. Kõige paremini sobib neile granuleeritud sööt.

Laagri tüüpsuurus on 8 ha. Selline laager on mõeldud suve jooksul kuni 4 partii (a 20 000 parditibu) kasvatamiseks. Laager jaotatakse 60 cm kõrguste vaheaedadega 8 väljaks, mis pärast broileripartii realiseerimist küntakse üles.

Pardibroilerite kasvatamine veekogudel on tüüpiline ekstensiivne meetod, mis suurte madalate toitainerikaste veekogude olemasolu korral on hooajaliselt siiski kasutatav. 1 ha veepinna kohta saab üles kasvatada 150…200 parti. Part võib kasvatada ka karpkalanuumatiikidel.

Jaanus Hämmal,
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut