Kunstliku emadekasvatuse korral on kasutusel nelja tüüpi pered :

  • Emapered.
  • Ammpered.
  • Lesepered.
  • Paarumispered.

Emapereks nimetatakse peret, kust võetakse mesilasemade kasvatamiseks vajalik algmaterjal (munad, vaglad). Emapere peaks olema mesila kõige parem pere. Emaperele esitatakse hulk nõudmisi mida tuleks kindlasti arvestada, kui soovitakse saada häid mesilasemasid. Ammpere võetakse kasutusele siis, kui mesilasemasid ei kasvatata üles emaperes. Ammpere peab samuti vastama kõrgetele nõudmistele, sest ammmesilased annavad söötmisel edasi selle pere omadusi, kust nad pärit on. Meil võib küll olla hea paljundusmaterjal, kuid kui me paneme selle kehvade näitajatega tarru üles kasvatamiseks, siis pole meil loota häid emasid. Ammperedeks eraldavate perede arv sõltub sellest, kui palju mesilasemasid on vaja üles kasvatada. Normaalsete tingimuste korral saab ühes ammperes kuu aja jooksul üles kasvatada ligikaudu 80 mesilasema (korraga antakse 20 emakuppu).

Mesilasemade paaritumise kindlustamiseks on vajalikud kõrgetoodangulised lesepered. Lesepered valitakse samuti mesila parimate perede hulgast, kes ei tohi olla suguluses emaperedega.

Suurema hulga paarunud mesilasemade saamiseks on vajalik kasutusele võtta spetsiaalsed paarumispered. Paarumispere minimaalseks mesilaste koguseks on 200 g noori 3…13 päevaseid mesilasi. Mida rohkem on paarumisperes mesilasi, seda kiiremini mesilasema paarub ja ka ta kvaliteet on parem. Kasutatakse kas spetsiaalseid paarumistarusid (¼ pesaraami suurusest) või tehakse lamavtaru taskuosasse 3…4 raamiline paarumispere.

Mesilasemasid on võimalik ka seemendada, kuid kuna seemendatud emade vastuvõtt on perede poolt väga madal, siis pole see laialt levinud. Seemendamist kasutatakse põhiliselt aretustöös, kuna siis saab mesilasema viljastada aretajale sobilike leskede spermaga.