Rassiks nimetatakse ühe liigi mesilasperesid, kellel on sarnased järglastele edasiantavad füsioloogilised, morfoloogilised ja majanduslikult kasulikud tunnused ning kes on kohastunud teatud väliskeskkonna tingimustega.
Mesilastel puuduvad seni kultuurrassid (tõud), kuna nende teke pole toimunud inimese abil, vaid nad on kujunenud looduslike tingimuste toimel.
Vastavalt asukoha looduslikele ja korje tingimustele tuleb mesinikul teha valik, millise mesilasrassiga mesindama hakata. Eelistada tuleks kohalikke rasse, kes on kohanenud aastatuhandete jooksul, sealsete elutingimuste ja taimedega. Eestisse tuuakse mesilasemasid sisse põhiliselt lõunapoolt, kes ei talu Eesti karmi kliimat ja hukkuvad sageli karmidel talvedel. Kahjuks on kohalik tumemesilase populatsioon hävinud, kellest oleks saanud edasi aretada kohalikuks oludeks sobivaid mesilasi.
Leviku järgi jaotatakse mesilased Euroopa, Kaukaasia, Aafrika ja Aasia mesilasteks.
Euroopa mesilased on tumedad või kuldkollased. Tumedad mesilased on agressiivsemad kui kollased. Kaukaasia mesilased on euroopa mesilastest väiksemad, kuid neil on hästi pikk iminokk. Värvuselt hallid või kollased.
Aasia mesilased on üleminekuvorm aafrika ja euroopa mesilaste vahel. Mesilased on värvuselt kollasekirjud, suure sülemlemis- ja vargustungiga.
Aafrika mesilased on värvuselt kas mustad või punakas-kuldsete vöötidega kollasekirjud. Iseloomult väga tigedad.
Mesilaste välimik muutub seoses nende geograafilise paiknemisega.
- Värvus on põhjapoolsemate piirkondade mesilastel tume ilma kollaste triipudeta. Mida rohkem lõunapoole, seda kollasemaks muutub tagakeha seljaloogete värvus. Sellest järeldub, et kollane värvus on soojanõudlikkuse näitaja.
- Iminokk on pikem lõunapoolsetel mesilastel. Samuti on iminokk pikem mägedes kõrgemal elavatel mesilastel.
- Tiibade ja jalgade pikkus suureneb samuti lõuna suunas.
- Keha suurus ja vahanäärmed suurenevad lõunast põhja suunas.
- Mida rohkem lõunapoole, seda rahulikumaks muutuvad mesilased. Rahulikud mesilased jäävad pesa läbivaatamisel kärgedele, laskmata haudmel jahtuda. Põhjapoolsematel aladel asuvad mesilased ärrituvad kergesti pesa läbivaatamisel, mesilased jooksevad tarus ringi ja püüavad igal võimalikul juhul nõelata.
- Ehitavate sülemikuppude arv suureneb põhja poolt lõuna poole ja väheneb kõrgmäestiku suunas.
I. Nõmmisto, P. Pihlik
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut