Itaalia mesilased. (Apis mellifera ligustica Spin.) on pärit Itaalia ja Shveitsi aladelt. Nende karvkate on kollane. I, II ja III tergiid on oranzhkollase karvastikuga, tagakehal on kolm kollast karvavööd, tagakeha viimased tergiidid on mustad. Iminoka pikkus on 6,3…7,0 mm, kolmanda tergiidi laius on 4,8 mm, kubitaalindeks on 40…45 %. Ööpäevane töömesilane kaalub 115 mg, viljastamata mesilasema 190 mg , viljastunult 210 mg.
Mesilasema munevus on munemise kõrgperioodil 1600….2500 muna ööpäevas. Mesilasemadel on lühike eluiga.
Itaalia mesilased on rahulikud ja vagurad. Mesilasema jätkab munemist ka tarust väljavõetud kärjel, muneb tihedalt ja korrapäraselt. Suhteliselt sülemlemiskained. Sülemlemismeeleolu on võimalik vastavate abinõudega tagasi viia töömeeleollu. Sülemikuppe on vähe, lesehauet on vähe. Emasid vahetab salajase emavahetuse teel. Kaitsevad pesa hästi vahakoi eest. Pesas hoiavad puhtust. Lähevad kiiresti ühelt toiduallikalt üle teisele ja on head toiduotsijad. Mee korjavad magasini. Suvisel korjevaesel ajal ei piira itaalia mesilased haudme arengut, mistõttu sööda puudusel jätkab ema munemist ja samal ajal kantakse tarust välja vastseid ja nukke. Nõrgad pered võivad tarust ära lennata.
Itaalia mesilastel on suur vargustung. Taluvad halvasti lehemee olemasolu talvel kärgedes. Talvekindlus nõrk, kuid pideva valikuga on võimalik talvekindlust parandada. Jahedate ilmadega algab haudme areng hilja ja varajase peakorjega piirkondades ei arene pere selleks ajaks küllaldaselt suureks. Reageerivad talvistele temperatuuri kõikumistele, mistõttu talvine söödakulu on suur. Meekaanetis on inetu, tume. Ei haigestu kergesti akarapidoosi, sest hingeavad on kitsad ja need takistavad akaraapis lesta (Acarapis wood) tungimist trahheedesse.
Itaalia mesilased sobivad varase ja suvise pika meekorjega asukohtadesse, eriti aga rändmesinduseks korpustarudesse. Ebasoodsate ilmadega suvel tuleb neile anda lisasööta.
I. Nõmmisto, P. Pihlik
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut