Kaukaasia hallid mägimesilased (Apis mellifera subs. Caucasia Gorb. ) jagunevad alamtõugudeks :
- Abhaasia mesilased;
- Migreelia mesilased;
- Svani mesilased;
- Ahaltsihhe mesilased;
- Kabahtapa mesilased.
Üleminekutõud:
- Armeenia mägimesilased;
- Põhja-kaukaasia mesilased;
- Taga-kaukaasia mesilased.
Kaukaasia halli mägimesilase pere kõik isendid on tumemesilse isenditest tunduvalt väiksemad. Tööliste tagakeha on tumeda värvusega ja tihedalt kaetud hallide karvakestega, mis moodustavad laiu ja pakse valkjashalle karvavöösid. Vanemaid töölisi on pärast karvkatte ärakulumist raske värvuselt eristada tumemesilastest. Tagakeha tipp on must ja näib teravana. Rindmik on kaetud tiheda, kuid tagakehast tumedamate karvadega. Kaukaasia hallid mägimesilased on kõige pikema iminokaga mesilased- 6,6…7,2 mm. Kolmanda tergiidi laius on 4,7 mm, kubitaalindeks on suhteliselt väike 45…50 %. Ühepäevane töömesiane kaalub 90 mg, viljastamata mesilasema 180 mg, viljastunult 200 mg. Mesilasema ööpäevane munevus munemise kõrgperioodil on 1100…1500 muna. Värvuselt on emad tumedad kuni mustad. Lesed sarnanevad värvuselt tumemesilase leskedega, erinedes vaid rindmikku karvkatte värvuse poolest. Tiibade pindala võrreldes keha suurusega on suurem kui tumemesilastel, mistõttu on nad suure lennuvõimega. Lendavad nad võrdlemisi jaheda ilmaga, hommikul vara ja õhtul hilja.
Iseloomult on kaukaasia hall mägimesilased rahulikud ja vagurad. Nendega võib töötada vähese suitsuga. Suitsu on vaja selleks, et mesilasi eemale peletada raami õlgadelt, kust sõrmedega kinni võetakse. Tegelikult ei karda kaukaasia hallid mägimesilased isegi suitsu. Mesilased katavad paksult pesast väljavõetud kärgi, kärje raputamisel kukuvad kärjelt küllaltki kergelt maha.
Vargustung on kaukaasia hallil mägimesilasel väga suur. Nad on hea haistmis- ja orienteerumisvõimega, leidlikud ning kavalad. Isegi suhkrulahuse lõhna tunnevad nad ära kaugelt. Pärast meekorje lõppu saab talvepesasid korrastada ainult õige vara hommikul või hilja õhtul, kuna keskpäeval mesilaste massilise varguse tõttu töötada ei saa. Nad ootavad juba süüdatud suitsulõõtsa juures ja lendavad mesiniku järel niikaua, kuni mõne mesilaspere pesa avatakse, et siis kohe meekärgedele laskuda. Kaukaasia mesilaste suur vargustung vähendab tunduvalt mesiniku tööjõudlust ja soodustab mesilaste endi haigestumist nakkushaigustesse. Varaste vastu kaitsevad pesa rahuldavalt.
Talvekindlus põhjapoolsemates piirkondades on võrdlemisi rahuldav. Talvituvad nad rahulikult, pööramata tähelepanu temperatuuri kõikumistele. Puhastuslendluse teevad kevadel võrdlemisi varakult ja küllaltki madalal temperatuuril.
Haiguskindlus on väga väike. Haigestuvad kergesti nosematoosi ja haudmemädanikesse. Nende haigestumise üheks põhjuseks on nähtavasti suur vargustung. Teiste perede röövimisel satuvad nad ka lennuraadiuses leiduvatele nõrkadele ja haigetele peredele, keda hõlpsam röövida, ja nakatuvad siis ka ise.
Sülemlemistung on vähene. Kasvatavad sülemikuppe vähe kuni keskmiselt – mitte üle 20 ja leski keskmiselt. Haudme areng algab kevadel hilja. Ema alustab intensiivset munemist alles 1-1,5 kuud pärast puhastuslendlust. Seetõttu jäävad pered kevadel väga nõrgaks ega jõua varajase korjega piirkondades küllalt tugevaks areneda. Ema muneb intensiivselt kuni peakorje alguseni, siis piiratakse järsult ema munemist. Kaukaasia mesilaste üheks halvaks omaduseks on ka mee paigutamine ainult pesakärgedesse ja kõigepealt pesa keskele haudme alt vabanenud ja haudme kõrval asuvatesse kärjekannudesse. Sellega pidurdatakse ema munemist ja noorte mesilaste juurdekasvu ning sügiseks jäävad pered jälle nõrgaks. Hea korje korral võivad pesakärjed olla mett täis, kuid pole üldsegi hauet. Nad ei paiguta mett magasinikärgedesse enne, kui pesakärjed on mett täis. Ka siis alustavad nad selle tööga mitte kärje ülemisest servast nagu teiste tõugude mesilased, vaid selle alumisest servast. Vähese korjega aastatel ei lähegi nad magasini tööle ega ehita üles ka pessa antud kunstkärgi.
Meekaanetis on tume ja inetu. Mesi on heleda värvusega ja võrdlemisi vedel.
Kaukaasia halli mägimesilasi on paljud mesinikud pidanud üheks töökamaks ja suuremat meesaaki andvaks mesilasteks. Selline arvamus võib tekkida temaga esialgsel kokkupuutumisel, kus üksikud kaukaasia tõugu mesilaspered asuvad teiste rasside peredega ühes mesilas või nende naabruses. Sel juhul saavad nad saagilisa ka teistelt peredelt varguse teel. Mõne aja möödudes pered haigestuvad nosematoosi ja jäävad kiratsema. Halvaks omaduseks on veel see, et nad ei võta vastu teisest tõust pärinevaid emasid, mis omakorda raskendab nende hilisemat ümberemastamist. Eestisse on keelatud sisse tuua kaukaasia mesilasi.
I. Nõmmisto, P. Pihlik
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut