Algselt olid Eestis põhja-euroopa tumemesilased. Tumemesilased (Apis mellifera mellifera L.) jagunevad järgmisteks rühmadeks:
- Põhja-euroopa tumemesilane;
- Kesk-euroopa tumemesilane;
- Lääne-euroopa tumemesilane;
- Lõuna-euroopa tumemesilane.
Tumemesilased on keskmise kuni suure keha ja enamasti laia tagakehaga, lühikese iminoka 5,9…6,4 mm ja jalgadega, kolmanda tergiidi laius on keskmiselt 5,0 mm, kubitaalindeks on 60..65 %. Ühepäevane töömesilane kaalub 110 mg, viljastamata mesilasema190 mg, viljastunud 210 mg. Mesilasema ööpäevane munevus on munemise kõrgperioodil 1500.. 2000 muna ööpäevas. Keha värvus tume – alates helepruunist kuni mustani. Karvkate pruunikas, karvavööd tagakehal kitsad ja vähem silmapaistvad kui teistel tõugudel. Lesed mustjaspruunid kitsaste heledamate ristvöötidega. Ema on suure ja tugeva kehaehitusega. Emade värvus on muutlik, üldiselt on nad teistest isenditest heledamad. Iseloomult on tumemesilased tigedad ja rahutud. Pere läbivaatamisel jooksevad mesilased tarus ringi , väljavõetud kärge ei kata , kogunevad kärje ühte nurka ja kukuvad sealt maha. Selle tulemusena jahtub haue kiiresti ja võivad tekkida günandromorfid. Kärje raputamisel langevad mesilased kergesti maha. Rahutu ja kartlik on ka ema. Pesa läbivaatamisel püüab ta end peita või jookseb koos mesilastega mööda taru seinu. Seepärast on tumemesilaste ema ülesleidmine aeganõudev.Tumemesilased on suhteliselt vastupidavad nosematoosile ja euroopa haudmemädanikule.Vargustung on umemesilasel väike ja varaste vastu kaitsevad nad pesa võrdlemisi nõrgalt. Võivad langeda suure vargustungiga mesilaste ohvriks.Talvekindlus on neil rahuldav kuni äga hea ja talverahu sügav. Põhjalangetis ja talvine söödakulu on vähene. Talvepesa CO² sisaldus on suhteliselt kõrge ( 4% ), mistõttu nad ei reageeri talvistele temperatuuri kõikumistele. Õhusoojuse tõusudele reageerivad loiult ega lenda varajasele puhastuslennule. Seepärast hilineb ka kevadine haudmearengu algus . Kui talvitumisel esineb kõhulahtisust , siis ei kipu mesilased puhastuslendudele, vaid roojavad talvekobara ümbruse kärgedele.Haudme areng on tumemesilastel hiline ja eglane , sest kevadiste jahedate ja muutlike ilmadega on mesilased väljalendamisega ettevaatlikud. Seepärast ei jõua pered ka varakevadeks ja -suveks küllalt tugevaks areneda. Hilisema korjega piirkondades võivad anda suurt toodangut.Sülemlemistung on keskmine. Tumemesilased annavad 1-2 sülemit ja ehitavad keskmiselt 5-6 sülemikuppu. Sülemlemishooaeg kestab tavaliselt kolm nädalat. Kärgi ehitavad tumemesilased hästi. Mee paigutavad nad kärje ülemisse ossa haudme kohale ja meelsasti ka magasini. Meekaanetis on hele, kuid mitte eriti ilus. Kärgi ei ühendata vahast sillakestega.Pesa propoliseerivad tumemesilased keskmiselt. Nad lähevad aeglaselt ühelt korjetaimelt üle teisele taimele .Neile meeldib korjata nektarit liblikõielistelt taimedelt.Kuna tumemesilased on vaenulikud võõrast rassi mesilaste vastu, tuleb perede ühendamisel olla ettevaatlik.Tumemesilasi ei saa hästi pidada korpustarudes, kuna korpustarud ei meeldi neile. Tumemesilased sobivad ristamiseks kraini ja itaalia mesilastega, kuid häid tulemusi annavad ainult I põlvkonna ristandid.
I. Nõmmisto, P. Pihlik
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut