Noorveiste esimene hindamine toimub põlvnemise alusel kõikidel lehmvasikatel ja pullvasikatel vastavalt aretusühingu või loomaomaniku tellimusele teisel-kolmandal elukuul JKK arvutil. Põlvnemisindeks arvutatakse isa, ema-isa ja ema aretusväärtuse alusel. Välimikku hinnatakse kontrollassistendi poolt 13.-15. elukuul 100-punktilises süsteemis. Kehamass fikseeritakse sünnil, üheaastaselt ja poolteiseaastaselt.
Lehmade välimikku hinnatakse 1. ja 3. laktatsioonil lineaarse (1-9) skaala järgi 2.-4. laktatsioonikuul üksiktunnuste järgi ning neist sõltumatult antakse üldhinnang 100-punktilises süsteemis kolme põhinäitaja – udar (50), tõutüüp (30) ja jalad (20) – järgi. Hindamist teostab aretusühistu ekspert.
Jõudlusnäitajate järgi arvutatakse jõudlusindeks (JI), kus võrreldakse iga lehma piima-, piimarasva- ja piimavalgutoodangut karja keskmisega, ja saadud aretusväärtus (AV) korrutatakse regressioonikordajatega, mis näitavad iga tunnuse majanduslikku osatähtsust:
JI = – 0,02 ´ piimatoodangu AV + 14 ´ piimarasvatoodangu AV +
+ 42 ´ piimavalgutoodangu AV
Selles valemis on suurem eelistus antud piimavalgutoodangule, vähetähtsaks peetakse piimatoodangut.
Veel registreeritakse lehma mõõtmed ja kehamass rinnaümbermõõdu alusel.
Poegimiskergust hinnatakse järgmise koodi alusel: kerge 0, normaalne (abistas 1 inimene) 1 ja raske (abistas 2 või enam inimest) 2.
Teistes maades lüpsilehmade lüpsikiirust hinnatakse piimahulgaga ühes minutis. Eestis pole veel tehnilisi vahendeid, et seda igal pool läbi viia.
Aretuspullide hindamine on kõige vastutusrikkam tegevus. Andmed laekuvad kõikidest tõukarjadest, kus asuvad pulli tütred ja nende eakaaslased (samavanused samal ajal poeginud teiste pullide tütred). Et andmed pärinevad eri regioonidest ja erineva tasemega tõukarjadest, toimub eelnevalt algandmete korrigeerimine, et vabastada need juhuslikest (aasta, poegimissesoon, poegimisvahemiku pikkus, poegimisvanus) kõrval mõjudest ja geneetilise baasi muutustest.
Tütarde piimajõudluse 1. hinnang antakse, kui on vähemalt 25 tütre 100 päeva andmed. Järgmine arvutatakse 305 päeva laktatsiooni alusel ja edaspidi ka 2. ja 3. laktatsioonide lisandumisel.
Jõudlusnäitajatest võrreldakse tütarde piimavalgu ja -rasva kogutoodangut eelnenud kolme aasta keskmisega protsentides, mis ongi pulli suhteline aretusväärtus (SAV). Selle järgi järjestatakse kõik aretuspullid. Hinnangu tõenäosus on seda suurem, mida rohkem on pullil tütreid koos eakaaslastega. 100 tütart ja enam tagavad 99%-lise usutavuse.
Tütarde välimiku lineaarsed hinnangud töödeldakse arvutis ja esitatakse tavaliselt tulpgraafikutena, mis näitavad kõrvalekalde suurust ja suunda eakaaslastega võrreldes. Ühikuks on standardhälve (s), kusjuures 1s = 1,1 punktiga. Iga tunnuse kohta on märgitud äärmuslikud väärtused, näiteks väike – suur, kitsas – lai jne., mille järgi saab teada tütarde hinnangu. Esitatakse samuti pulli tütarde üldhinde keskmise ja kõrvalekalle eakaaslaste keskmisest.
Poegimiskerguse ja lüpsikiiruse hinnang esitatakse ristikestega.