Veisekari koosneb lehmadest ja noorkarjast. Noorkarja kasvatatakse kolmel eesmärgil:
- karja täienduseks (uuendkarja saamiseks);
- tõuloomade müügiks;
- nuumamiseks ja nuumveiste müügiks.
Nendest eesmärkidest tähtsaim on uuendkarja kasvatamine. Teised eesmärgid sõltuvad sellest, kas tõuloomadel on turgu ja kas veiseliha kokkuostuhind ületab noorveiste nuumamise kulud.
Veiste vanuserühmad on:
- vasikad (kuni kuuenda elukuuni);
- lehmikud ja pullikud (7…18 elukuud);
- seemendatud ja tiined lehmikud;
- lehmad;
- nuumveised.
Nende vanuserühmade osatähtsus karjas s.o karja struktuur oleneb tootmissuunast. Piima tootmisel on lehmade osatähtsus märgatavalt suurem, veiseliha tootmisel peab aga karjas olema rohkem noorloomi. Majanduslikult tasub noorveiseid nuumata siis, kui veiseliha hind turul on soodne ja kui noorveiste tapaküpsus saavutatakse 15…18 kuuselt. Sel juhul peaks noorkarja osatähtsus karjas olema 50%, lehmi ikkagi umbes pool karjast.