Lehmade lõastamata pidamine on viimastel aastakümnetel kiiresti levinud. Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Võrreldes lõaspidamisega võimaldab lõastamata pidamine loomadel rohkem liikuda, mõnedel juhtudel lihtsustab ka söötade ja allapanu jaotust ning sõnniku eemaldamist.
Käesoleval ajal kasutatakse selle pidamisviisi mitmesuguseid variante:
- sügavallapanuga puhkealal pidamine;
- söötmis-puhkelatrites pidamine;
- puhkelatrites pidamine.
Sügavallapanuga puhkealal pidamine on nendest kõige odavam ja tehnoloogiliselt kõige lihtsam. Sel puhul on laudad odavad kergehitused, soojustamata, lauda üks külg on tavaliselt avatud (joonis 1). Laudas on lehmadel eraldi:
- söötmisruum;
- puhkeruum;
- lüpsiruum.
1 – Puhkeala 37 lehmale
2 – Söötmiskäik
3 – Söödakäik
4 – Lüpsiplats
5 – Lüpsieelne plats
6 – Piimaruum
7 – Mootoriruum
8 – Personaliruum
Joonis 1. Sügavallapanuga laut 37 lehmale, söödalava asub lamamisalaga ühes ruumis.
Põhisöötasid (heina, silo, põhku) ei normeerita, neid antakse loomadele söötmisruumis. Jõusööta saavad toodangu järgi lüpsi ajal lüpsiruumis.
Lehmi peetakse 20…30 pealiste rühmadena (suuremates lautades võivad rühmad olla suuremad. Lehmad puhkavad puhkeruumis paksul sõnnikukihil, mis annab sooja. Sõnnik koristatakse laudast 1…2 korda aastas. Lehmad saavad piiratud alal laudas ja õues (ka talvel) vabalt liikuda. See tugevdab nende tervist. Probleem on aga selles, et laudatöötajad peavad talvel päev otsa töötama külmas.
Söötmis-puhkelatrites pidamine. Laut sarnaneb oma põhiplaanilt lõaspidamislaudaga. Loomad on laudas pikiridadena, igal loomal on oma lamamisase. Erineb lõaspidamislaudast selle poolest, et lõad puuduvad. Lehmad on latrisse eest ja tagant fikseeritud. Ees on metallist painutatud torud, et lehm ei saaks söödakäiku ronida, taga kett, külgedel metallist painutatud torud, millega eraldatakse lehmakohad. Lehm saab samas ruumis süüa, juua, puhata. Lüpsmas käib lüpsiplatsil. Kindlaid kohti lehmadel laudas ei ole.
Puhkelatrites pidamine. Laudas on piiratud ala 30…50 lehmale. Puhkealal on igale lehmale eraldi puhke- ehk lamamisala, mis on tagant lahti. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on restiga kaetud sõnnikukanal. Väljaheited sõtkutakse jalgadega läbi resti, selle all olevasse sõnnikukanalisse. Eraldi ruumis saavad lehmad sööta ja ka lüpsiruum on eraldi (joonis 2).
1 – Puhkeboksid 56 tk
2 – Söötmiskäik
3 – Söödalava
4 – Lüpsiplats
5 – Lüpsieelne plats
6 – Puhkeruum-kontor
7 – Piimaruum
8 – Mootoriruum
Joonis 2. Puhkelatritega laut 56 lehmale, puhkelatrid ja söödalava paiknevad kõrvuti
Lõastamata pidamise korral lüpstakse lehmi lüpsiplatsil e lüpsikojas. Tänapäeval on väga erinevaid lüpsiplatse (kalasaba, tandem, uuemad suurema tootlikkusega polügoon, karusell jne). Kuna lüpsitehnika on kallis, peab valima sellise lüpsiplatsi, kus loomakohtade arv oleks kooskõlas loomade arvuga farmis. Lehmade lüpsmisele peaks kuluma ühel lüpsikorral 1,5…2 tundi.
Meil on farmides enamlevinud nn kalasaba e kuusekujulised lüpsiplatsid, kus ühel platsil saab korraga lüpsta 10 lehma. Tavaliselt on kaks lüpsiplatsi kõrvuti (joonis 3).
Kalasaba lüpsiplats
Koridorplats (suletud tandem)
Polügoon lüpsiplats
Kolmnurk lüpsiplats
Kalasaba-karusell lüpsiplats
Joonis 3. Lüpsiplatsid