Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28…30 elukuuni, nuumpullikutel kuni realiseerimiseni. Seega moodustab noorveiseiga lehmikutel u 40% nende elueast (praegu on lehmade keskmine eluiga u 6 aastat). Sellel perioodil on noorveistel pidamistingimuste (nagu söötmistingimustegi) suhtes oma erinõuded, mis on tingitud eaga kaasnevatest muutustest – kehamass, kehamõõtmed suurenevad, muutub söötmistüüp. Selletõttu tuleb suurtes farmides noorveiseid tihti ümber paigutada.
Kõige nõudlikumad nii söötmise kui ka pidamise suhtes on vasikad esimestel elukuudel. Siis võib neid pidada väga mitut moodi. Tähtis on, et nende ase oleks kuiv, puhas, soe. Sulud või boksid peaksid olema sellise ehitusega, et neid oleks kerge puhastada, pesta ja desinfitseerida (et vältida nakatumist).
Taludes ja väikestes perefarmides, kus on vähe lehmi, peetakse vasikaid pärast sündi tavaliselt puidust või metallvarbadest valmistatud individuaalsulgudes, kus vasikas saab vabalt liikuda, kepsutada. Suurtes farmides, kus kevad-talvel poegib päevas sageli mitu lehma, peetakse vasikad eraldi vasikate ruumis, mis on lehmalauda kõrval – kas sulgudes, boksides või raamsulgudes. Vasikate sulud või boksid võivad olla puidust, metallist, ratastel liikuvad. Boksid on kitsad, selle mõõtmed ei võimalda vasikal ennast ümber pöörata, mistõttu vasikad ei saa lakkuda boksi sõnnikuga määrdunud tagumise osa seinu. Kuid selline pidamine, kus vasikas ei saa jalgu sirutada, liikuda, kepsutada, võib vasikatel stressi põhjustada. Raamsulud on tagant avatud. Vasikas lõastatakse kohe pärast sündi. Asemete vahel on kergesti lahtivõetavad vaheseinad. Vasikad ei saa üksteist ega ka sulu tagumise osa määrdunud vaheseinu imeda ega lakkuda, kuid liikumisvabadus vasikatel on piiratud.
Et vasika ase oleks kuiv ja puhas, võib vasika boksi või sulu põranda teha puidust restpõrandana 50 cm võrra põrandast kõrgemale. Allapanuks kasutada põhku. Söödaanumad tulevad paigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik ei satuks söödanõusse.
Kui laudas eraldi ruumi vasikatele ei ole, jäetakse nad vabadele lehma kohtadele. Vabadele lehma kohtadele võib paigutada vasika sulud. Vasikad peaksid laudas asuma kohas, kus ei ole tuuletõmbust.
Vasikaid tuleks pidada lüpsikarjafarmis 6…8 nädala vanuseni. Edasi peetakse neid tavaliselt lõastamata rühmasulgudes, et võimaldada liikuda.
Kuue-seitsme kuu vanuselt eraldatakse lehmikud pullikutest, kuna nad saavad suguküpseteks. Lehmikuid peetakse edasi lahtiselt rühmasulgudes kuni tiinuse lõppjärguni. Lõpptiined lehmikud viiakse 1…2 (3) kuud enne loodetavat poegimist lüpsikarjalauta ja peetakse edasi lõastatult.
Pullikud, kes lähevad nuumale, peetakse tavaliselt lõastatult, kuid neid võib 9…10 kuu vanuseni pidada ka lahtiselt rühmasulgudes. Pullikute lõastamine on majanduslikult põhjendatud, kuna lõaspidamisel võtavad nad kaalus paremini juurde.