Juba esimesse tõuraamatusse (1885) kanti 4 ida-friisi pulli ja 50 lehma ning 1896. aastal anti välja iseseisev tõuraamat ida-friisi ja hollandi-friisi veistele. 1898. aastal asutati Eestimaa Hollandi-Friisikarja Kasvatajate Ühing, kuna juba 43,4% veistest oli seda tõugu. 1912. aastal ulatus nende osatähtsus juba 65,5%-ni. Kuni 1915. aastani võeti tõuraamatusse 20 388 veist. Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Selts asutati 1920. aastal. Seltsi ülesanne oli tõuraamatute väljaandmine ja tõuaretustöö korraldamine Eestis. Kuni seltsi likvideerimiseni 1947. aastal anti välja 10 köidet tõuraamatuid, kuhu kanti 27 871 mustakirjut veist.
Hollandi-friisi tõugu lehmad paistsid silma piimajõudluse poolest. Juba 1938/39. kontrollaastal oli tõuraamatulehmade piimatoodang 4049 kg 3,58%-list piima ja 145 kg piimarasva. Lehmade kehamass oli 496 kg.
1947. aastal asutati Eesti Hollandi-Friisi Karja Riiklik Tõulava, mis 1951. aastal koos tõu tunnustamise ja uue nimetuse – eesti mustakirju tõug – andmisega hollandi-friis asendati mustakirjuga.
1930-ndatel aastatel imporditi Hollandist pulle. Nendest Lindberg H2363 kujunes eesti mustakirju tõu esiisaks. Teda kasutati Viisul ja Piistaojal, kus saadi palju häid lehmi. Kaua püsis eluea rekordtoodang 89 tonniga Lindbergi tütre Kilgi nimel. Poegi kasutati aga ulatuslikult kogu Eestis. 1957. aastal asutati Rakvere, 1958. a. Tallinna, 1959. a. Tori ja Märjamaa seemendusjaamad. Nendes kasutati samuti imporditud pulle ja nende poegi. Arvukalt imporditi lehmikuid. Üksikuid pulle toodi ka Rootsist ja Taanist. Nii kujundati 1970-ndate aastate lõpuks Eestis välja hollandi tüüpi eesti mustakirju tõug.
Lehmad olid madalajalgsed, laia- ja sügavakehalised. Hästi oli arenenud lihastik. Piimajõudlus oli hea, märgatavalt tõusis piima rasvasisaldus. Kuid eesti punase tõu piimajõudlusest oli erinevus väike. Mahukas lihastik ja hea toitumus soodustasid lihajõudlust. Kahjuks levisid hollandi karjale tüüpilised vead – tagajalgade püstseis, väikesed või deformeerunud sõrad ja rippudar. Piimatoodangu kasvutempo oli aeglasem holsteini tõust. Aga tõuaretajad Hollandis püüdsid tõestada oma tõu paremust ameerika või kanada holsteinist. Seda uskusid ka Eesti vanema põlvkonna tõuaretajad.
Esimesed holsteini pullid toodi Eestisse 1975. a. lõpus, taani mustakirjud pullid ja lehmikud 1976. a. Et poliitilised suhted USA ja NSV Liidu vahel halvenesid, ei olnud võimalik importida tõumaterjali USA-st. Holsteini genofondi hakati sisse tooma Saksamaalt, kus holsteini spermat kasutati esmakordselt juba 1958.a. ja Pabst Ideal toodi USA-st 1962.a. Imporditi 43 pulli ja 2300 lehmikut. Kindlasti polnud see tõumaterjal samaväärne USA või Kanada holsteinidega, kuid soodne mõju oli neil kindlasti. Katsetati ka pullidega Inglismaalt, kuid tulemused olid väga varieeruvad.
Holsteini tõule tegi väga head reklaami esimene importpull Grandboy CHF 3299, kelle tütarde kehaehituse tüüp ei erinenud palju tolleaegsest eesti mustakirju tõu tüübist, aga piima-, piimarasva- ja piimavalgutoodang oli ühtviisi kõrgem kõigis karjades. Eriti paranes udara kuju ja kinnitus. Tänu Grandboyle kadus kiiresti vastuseis holsteini tõule, kuigi osa pulle viisid piima rasva- või valgusisaldust märgatavalt tagasi.
Kehtna seemendusjaama tihedad sidemed Kanada firmadega võimaldasid sisse osta pulle ja luua ühisfirma CANEST. Selle kaudu saadi väärtuslikke pulle, kes said kõrge hinnangu ka Eesti karjades. Omaette väärtus oli Elastre-ET, kelle ristluukõrgus 172 cm on rekord ja tema tütred on silma paistnud hea tüübi, suuruse ja piimajõudlusega. Tütar Helta AS Aatmaa karjast tuli 3 aastat järjest vabariikliku konkursi võitjaks. Viimastel aastatel on ostetud noorpulle ja liisitud hinnatud pulle Saksamaalt, kes on osutunud väga headeks piimajõudluse ja välimiku parandajateks (Nils ja Pilot).
Holsteinide veresus on eesti mustakirjus tõus ületanud 75% piiri, mistõttu 20 aasta jooksul on muutunud oluliselt kehaehituse tüüp. Alates 1. jaanuarist 1998 nimetati eesti mustakirju tõug eesti holsteini tõuks. Lehmad on märgatavalt kõrgejalgsemad, keha on kitsam ja pikem, lihastik on vähearenenud, toitumus on hea vaid kinnisperioodil enne poegimist. Udar on pikem, vähem sügav, nisad normaalsed, tagantvaates hakkab silma udara keskside sügava vaona kahe udarapoole vahel. Veresooned kõhul ja udara välisseinal on hästi märgatavad. Jalad on tugevad, küllalt peeneluulised, vahel ka püstised. Sõrad on normaalse kujuga, sageli heleda sarvainega, harva esineb kõrvalekaldeid sõrakujus. Lehmad on rahuliku iseloomuga ja väga hea isuga. Hea põhisööda kasutus ongi eesti holsteini tõu eeliseks teiste tõugude ees.
Piimatoodang on kõikidel mustakirjutel tõugudel suurem teistest sama riigi tõugudest, ainult hollandi mustakirju tõug paistab silma kõrge piima rasva- ja valgusisalduse poolest. Eesti holsteini tõu lehmade piimatoodang, piimarasva- ja piimavalgutoodang on suurim Eestis. Piima rasvasisaldus on hea, aga valgusisaldus on vaid rahuldav. Edaspidise aretustöö eesmärgiks ongi piimatoodangu ja piima valgusisalduse suurendamine, kusjures piima rasvasisaldus ei tohi langeda. Selleks tuleb valida õiged pullid.
Eesti parim pull on Etazon Lambro. Silma hakkab tema tütarde suurus koos mahuka ning sügava kerega. Lambro tütarde kasuks räägib ka avar laudjas, mis on eelduseks avatud sünnitusteedele ja järglaste sünnikergusele. Lambro sobib kasutamiseks karjades, kus on eesmärgiks parandada lehmade suurust ning on probleemiks tõusev laudjas, sest tema tütardel esineb sageli veidi luipu laudjat. Ei ole soovitav Lambrot kasutada pullide Pilot ja Sioux tütarde seemendamiseks, kuna nõrk eesudara kinnitus on omane kõigi kolme pulli tütardele. Ideaalselt peaks Lambro sobima Starbuki ja Nicky tütarde seemendamiseks.
Lamberg on Lambro poolvend. Lisaks headele piimatoodangu näitajatele tasub märkimist ka somaatiliste rakkude arvu (SSAV) kõrge aretusväärtus, mis eeldab, et Lambergi tütardel on suhteliselt väike somaatiliste rakkude arv piimas. See on iga farmeri eesmärk piimakvaliteeti parandades. Tüübilt lehmad on suurepärased, hea rinnalaiuse, pisut luipu ja laia laudjaga. Väljaulatuv tagaudar ning hea udarapõhja kõrgus peaks välistama rippudara teket, nisad on laia asetusega.
Jaco on piimajõudluse aretusväärtuse hinnangul väga kõrgel 84. kohal Interbulli edetabeli Eesti skaalal. Suurim edu on tütarde piimatoodangus (+2020 kg). Välimikult paistavad tütred silma holsteinile soovitava kuivapoolse tüübi, suuruse ning mahuka kere poolest. Jaco tütarde udarad on tugeva kesksideme, kõrge tagaudara ning udarapõhjaga. Parandab nisade asetust. Sobib samuti kasutamiseks karjades, kus on probleemiks saabeljalgsus.
Jaap on Jaco poolvend. On läbi aegade suurimaid pulle, kes pärandab seda hästi edasi ka oma järglaskonnale. Jaapi tütardel on parimad udarad. Silma paistab tagaudara kinnituse kõrgus, väga tugev keskside koos kõrge udarapõhjaga välistab rippudara tekke. Iseloomulikud on suured, tugevad ja vastupidavad lehmad, kellel on hea udar ning suhteliselt väike somaatiliste rakkude arv piimas.
Cels on üks väheseid holsteini pulle, kes parandab piima rasvasisaldust. Väga ühtlase välimikuga, parandades nii tütarde tüüpi, udarat kui jalgade omadusi. Tütred on kuivemapoolsed, tugevate jalgade ning hea udaraga lehmad, kes on holsteini ideaaltüübile lähedased.
Cedric on välimiku ja somaatiliste rakkude aretusväärtuse poolest parimaid holsteini pulle. Keskmine somaatiliste rakkude arv tütarde piimas on vaid 64 tuhat. Tugev eesudara kinnitus ja keskside, kõrge tagaudar ja udarapõhi iseloomustavad Cedricu tütreid.
Profili võib pidada aretusväärtuselt väga mitmekülgseks pulliks. Saksamaal Osnabrücki piirkonnas, kust ta 1999. aastal liisiti, hinnatakse tema tütreid tänaseni väga kõrgelt kui hea toodanguvõime, keskmise suuruse ning tugevate jalgade poolest.
Luksor on eespoolnimetatud pullidest ainus Eestis sündinud pull. Suurepärane tütarde välimik on tõstnud Luksori SVAVi (suhteline välimiku aretusväärtus) poolest parimaks holsteini pulliks. Ideaalne tüüp, võrratu udar ning tugevad jalad on kombinatsioon, mida tahab iga farmer oma karjas tulevikus näha. Luksori tütarde atraktiivne välimus annab häid eeldusi osaleda edukalt näitustel.
Nils on läbi aegade kõrgeim pull. Nilsile hinnangut andes saab esile tuua ühtlaselt häid piimatoodangu ja välimiku näitajaid ning väikest somaatliste rakkude arvu piimas. Nilsi arvukas järglaskond Eestimaa farmides on loonud usalduse tema edaspidiseks kasutamiseks.
Täpset info Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistust: Keava, 79005 Raplamaa.