Tuul on õhu liikumine aluspinna kohal, mida iseloomustavad suund ja kiirus. Õhu liikumise tekitab aluspinna erinev soojenemine päikesekiirguse mõjul. Madalatel temperatuuridel on õhu liikumiskiiruse tõus 1 m/s võrreldav temperatuuri langusega 1,5-2 ºC (karvkate ≥30 mm) kuni 3-5 ºC (karvkate < 30 mm) võrra.
Õhu liikumisel on organismile jahutav toime, see mõjutab organismi termoregulatsiooni. Liigne õhu liikumine muudab soojusvahetuse intensiivsemaks, eriti kasvab soojuse väljutamine aurumise teel, organismi ümbritseva temperatuuri tajumise võime suureneb (eriti külmas). Inimene tajub õhu liikumist alates kiirusest 0,2 m/s.
Optimaalne õhu liikumise kiirus soojustatud veiselautades on sõltuvalt vanuserühmast 0,3 – 1,0 m/s; soojustamata veiselautades sõltub see eeskätt ventilatsiooniavade ja külgkardinate avatusest; sigalates vastavalt 0,15 – 1,0 m/s ning lindlates 0,3 – 0,6 m/s (Veinla,1987).
Tõmbetuult (talvel üle 0,6 ja suvel üle 1,5 m/s) peab loomaruumides vältima.
Õhu liikumise kiiruse mõõtmisel loomaruumis tuleb järgida järgmisi reegleid:
- Mõõdetakse looma kõrgusel.
- Ei mõõdeta ventilatsiooniavade ning ventilaatorite vahetus läheduses.
- Mõõtepunktide arv sõltub loomaruumi suurusest.
Autor: Allan Kaasik (november 2014)