Põllumajandusloomade identifitseerimine
Loomapidaja on kohustatud tagama põllumajandusloomade identifitseeritavuse vastavalt Loomatauditõrje seadusele. Loomapidaja on isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga. Põllumajandusloomade identifitseerimiseks märgistatakse nad ning registreeritakse põllumajandusloomade registris.
Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liigid on veised, lambad, kitsed, sead ja hobuslased. Registrisse kantakse ka andmed loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud alade kohta.
Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, nende identifitseerimise ning registreerimise viisid ja kord; registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord on kehtestatud põllumajandusministri määrusega nr 128 .
- Veiste märgistamine ja registreerimine on Eestis alates 1. maist 2004 reguleeritud Euroopa Liidu määrusega nr 1760/2000 (EÜ).
- Lammaste ja kitsede märgistamine ja registreerimine on alates 9. juulist 2005 reguleeritud Euroopa Liidu määrusega nr 21/2004 (EÜ).
- Sigade liikumise registreerimise kord on kehtestatud põllumajandusministri määrusega nr 128.
- Hobuslaste identifitseerimine ja registreerimine toimub alates 1. juulist 2009 vastavalt Euroopa Liidu määrusele nr 504/2008 (EÜ).
Loe täpsemalt PRIA kodulehelt rubriigist “Loomade register” https://www.pria.ee/registrid/loomade-register
Register on üks osa loomatauditõrjeks rakendatavatest meetmetest ehk loomapidamise jälgitavuse süsteemi tagamisest. Registrisse kantud andmete abil on võimalik teostada veterinaarjärelevalvet ning ära hoida ja likvideerida loomade nakkushaigusi ja kaitsta inimest loomadega ühiste ja loomade kaudu levivate haiguste eest. Põllumajandusloomade registreerimine riiklikus registris on üheks eelduseks tootjatele loomadega seotud toetuste maksmisel.
Tegevuskohtade registreerimine
Lisaks põllumajandusloomadele kantakse registrisse loomakasvatushooned ja -rajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad (tegevuskohad/ettevõtted), seal hulgas mesilad. Registrisse kantakse ka andmed tunnustatud tapamajade ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõtete kohta. Loomakasvatushoonete ja – rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud aladena käsitletakse vastavalt Loomatauditõrjeseadusele kohti, kus loomade pidamise eesmärgid on järgmised:
- loomsete saaduste saamine;
- aretus;
- vahendamine müügiks ja muul viisil tasu eest või tasuta üleandmiseks;
- loomapartiide koostamine;
- avalik näitamine või muu avalikkusele suunatud meelelahutuslik eesmärk;
- liigi säilitamine;
- teaduslik uurimine.
Loe tegevuskohtade registreerimisest lähemalt https://www.pria.ee/registrid/tegevuskoha-registreerimine
Loomatervise alane seadusandlus on muutumas.
Vaata 14. oktoober 2021 toimunud temaatilise infopäeva ettekandeid
Põllumajandusloomade märgistamine
Loomade identifitseerimise viisideks on nende märgistamine, kirjeldamine või kuuluvuse määratlemine. Kirjeldamise ja kuuluvuse kaudu identifitseeritakse loomaliike, kelle puhul on see pidamisviisist sõltuvalt üldiselt tavaks.
- Märgistamine tähendab seda, et loom varustatakse eristamist võimaldava püsiva ning kordumatu kunstliku tunnusega. Kõrvamärgiga märgistatakse veiseid, lambaid, kitsi ja aretussigu. Elektroonilise märgistusvahendiga (transponder ehk mikrokiip) märgistatakse lemmikloomi, põllumajandusloomadest hobuslasi. Põllumajandusloomi võib soovi korral märgistada ka elektroonilise kõrvamärgiga või vatsabooliga.
- Kirjeldamist kasutatakse selliste loomade eristamiseks, keda ei ole võimalik või otstarbekas nähtavalt märgistada, kuid kellel on iseloomulikud tunnused (hobuslased).
- Kuuluvuse kaudu (sünniehitis) identifitseeritakse loomi, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada ja kelle kohta ei saa selle liigi isendite suure välise sarnasuse tõttu koostada ka kirjeldust (sead).
Loomapidajale on loomade identifitseerimine kasulik. See võimaldab koguda oma loomade kohta tervise- ja poegimisandmeid, neid analüüsida ja langetada selle põhjal parimaid otsuseid karja haldamisel. Elektroonilised märgised suurendavad andmekogumise kiirust ja täpsust veelgi.
- Veiseid, lambaid ja kitsi märgistatakse kahe identse kõrvamärgiga, millel on looma kordumatu identifitseerimisnumber. Veistel on lisaks ka veisepass.
- Sigu märgistatakse tätoveeringu või kõrvamärgiga, millel on kirjas nende sünniehitise kordumatu registreerimise number.
- Hobuslasi märgistatakse kaela piirkonda naha alla süstitava elektroonilise märgistusvahendiga (transponder ehk mikrokiip). Lisaks kordumatule transponderikoodile on hobuslastel ka kordumatu unikaalne elunumber (UELN ehk unique equine life number) ning hobuslase pass koos kirjeldusega. Mikrokiibi paigaldab veterinaararst. Hobuslase passi annab välja aretusorganisatsioon.
Märgistamiseks vajalikud kõrvamärgid, juhendid nende paigaldamiseks ja vajadusel ka sobivad paigaldustangid saab Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll ASilt
Veisepass
Veisepass on veiste identifitseerimise dokument, mis väljastatakse PRIA põllumajandusloomade registrist kõigi elusate registreeritud veiste kohta. Veisepass saadetakse loomapidajale pärast veise märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või ühendusevälisest riigist importimise kohta teate saamist. Andmed veisel teostatud veterinaarsete menetluste kohta kannab veisepassi veterinaararst. Veisepass peab alati loomaga kaasas käima.
Reegel on: kui veis viiakse karjast välja, saadetakse pass loomaga kaasa ja sündmus tuleb PRIAs registreerida. Kui loom hukkub või tapetakse kohapeal, saadab loomapidaja PRIAsse veisepassi, millele on märgitud sündmuse andmed.
Loe veiste identifitseerimise kohta lähemalt: https://www.pria.ee/registrid/veised
Uuuendatud oktoober 2021