Sigade ristandaretuse programm Marmorliha on alguse saanud 1995.aastal, millal imporditi Rootsist Eestisse hämpširi tõugu ja 1999.a. Austriast pieträäni tõugu emiseid ja kulte, et võimaldada kvaliteetse liha tootmist ristandaretuse baasil.

Üldseisukohad
Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) eesmärgiks on aretada ja levitada väärtuslikke tõusigu, et tagada sigade jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse suurenemine ning seakasvatuse majanduslik tasuvus.

Efektiivne ja jätkusuutlik seakasvatus nõuab nii kompetentsust kui ka erinevate standardite järgimist. ETSAÜ aretusprogramm taotleb lisaks aretuse juhtimisele suunata Eesti seakasvatust arvestama ka ühiskonna tervist, keskkonna ja loomade heaolu. ETSAÜ püüab kindlustada tasakaalustatud valikut ehk kompenseerida puudujääke ühes tunnuses mõne teise valikutunnuse kõrge tasemega. Selleks on kasutusele võetud aretusväärtused jõudlusele ja viljakusele.

ETSAÜ taotleb, et kõik jõudluskontrolli alused seafarmid vastaksid või saaksid vastama eelkirjeldatud suundade (aretus, ühiskonna tervis, keskkond, taastuva energia kasutus ja loomade heaolu) minimaalsele tasandile.

Suunata seakasvatusettevõtete juhtkonda teavitama ja harima oma kollektiivi antud valdkondades, tõstmaks loomadega seotud tootmisüksustes lisaks aretusele ka hoolivust ja positiivsemat suhtumist loomadesse ja keskkonda.

ETSAÜ põhitegevuseks on seakasvatuse tõuaretusalase töö korraldamine Eestis.

Aretusprogrammi üldeesmärgid aastateks 2006 kuni 2013
Tõutuumiku geneetiliste omaduste parandamine ja ühtlustamine baasaretusfarmides.

  • Baasaretusest saadava geneetilise materjali baasil ristandaretuse kasutamisega efektiivsem sealiha tootmine.
  • Sealiha kvaliteedi tõstmine parandatud geneetikaga ristandemiste (LxY, YxL) ning lihatõugu pieträäni, hämpširi ning djuroki tõugu kultidega ristamise abil
  • Noorkultide valik külgsugulaste rümpade hindamise (rümba pikkuse ja pekipaksuse mõõdud, arvutiprogrammiga Scan Star lihassilma ja peki pindala) ning liha kvaliteedi näitajate (pH-väärtus, veesiduvus, värvus) määramise kaudu.

Sigade aretuses on 20. sajandil hakatud järjest rohkem kasutama puhasaretuse asemel ristandaretust. Hübriidid on elujõulisemad. Sigade aretajad on vaatluse alla võtnud kõrge päritavusega tunnused nagu sigade kasvukiirus ja lihakeha tailiha sisaldus. Kasutades arvutitehnoloogiaid on kasutama hakatud ka madalama päritavusega tunnuste aretamist nagu pesakonna suurus ja põrsaste elujõulisus.

ETSAÜ jätkusuutliku aretusprogrammi raames jälgitakse kuut valdkonda: loomade tervis ja heaolu, liha kvaliteet, efektiivne tootmine, keskkond, toiduohutus ja ühiskonna tervis ning geneetiline mitmekesisus.

Programmi lähieesmärgid 7 aasta perspektiivis
Aretusprogrammi eesmärgiks on sealiha kvaliteedi parandamine ristamise teel kasutades mitut erinevat seatõugu vastavalt ristamisskeemidele. Eesmärgiks seatud tegevused:

  • Koostöös tapatööstustega ja Eesti Maaülikooliga rakendatakse aretusprogrammi lõpp-produktide kontrolli. Eeltoodu all mõeldakse süstemaatilist lõppristandite lihakvaliteedi analüüsi. Selgitatakse aretusprogrammile sobilikumad ristamisskeemid ning tehakse uurimistööd eri seatõugude liha kulinaarsete omaduste osas erinevate ristamisskeemide raames.
  • Õppepäevade/seminaride jms. raames võetakse päevakorda keskkonna teema vähemalt üks kord aastas.
  • Stressresistentsuse suhtes uuritakse kõiki Tartu Seemendusjaama kulte.
  • Jälgitakse sigade tervist anomaaliate, jalgade probleemide esinemise jms. kaudu.
  • Alustatakse seakarjade loomatervisealase klassifitseerimise süsteemi väljatöötamisega ja tööle rakendamisega.

Loe lähemalt Eesti Tõusigade Aretusühistu koduleheküljelt http://www.estpig.ee/