Nõuandeid

Teoreetiliselt võib ka ühekordse paarituse või seemendusega saavutada häid viljastamistulemusi. Eelduseks on õige paaritus- või seemendusaeg. Isegi kaks korda päevas läbiviidava innakontrolli puhul, kui tehakse kindlaks täpne innaperioodi algus, on keeruline ovulatsiooni aega täpselt prognoosida. Praktikas on seetõttu soovitav kasutada topeltseemendust või -paaritust.

Inna stimuleerimine
Inna stimuleerimisel on väga tähtis kontakt kuldiga haistmis-, kuulmis-, nägemis- ja kompimisorganite kaudu. Tänapäeva kogemusi arvestades ei tohiks emisepidaja loobuda paarituslaudast. Ümberpaigutamine paarituslauta ei tähenda võõrutatud emiste ja nooremiste jaoks mitte ainult kontakti kuldiga, vaid ka uusi keskkonnamõjusid. See stimuleerib ja aitab emistel kergemini inda esile kutsuda. Ka enamasti kunstlikku seemendust kasutavad ettevõtted ei tohiks katsukuldi kasutamisest loobuda.
Kui emistel on indlemisega probleeme, võib sellel olla mitmeid põhjusi. Emisepidaja peaks siis kontrollima järgmist.

• Kas paarituslaudas on piisavalt valgust? Kui valgust on liiga vähe, võib olla abi kunstliku valguse (12 tundi ööpäevas) kasutamisest. Loomalaudas peaks olema sama valge kui büroos.
• Kas kult stimuleerib emiseid optimaalselt? Noored kuldid stimuleerivad hästi alles 10 kuu vanuselt. Seetõttu ei ole kasulik vana kulti enne välja vahetada, kui noor kult piisavalt kogenud on.
• Kas paarituslaut on hästi isoleeritud ja piisavalt õhutatud? Talvine niiskus ja külm ning suvine kuumus võivad olla inna puudumise põhjuseks. Lisasoojusallikas paarituslaudas aitab vältida suuri päevaseid ja öiseid temperatuurikõikumisi. Suvine suur kuumus tekitab loidust. Selle tagajärjeks on ebapiisav indlemine, ümberindluse suur osakaal ja väikesed pesakonnad.
• Kas emisel on piisavalt liikumisvabadust ja sotsiaalseid kontakte? Nooremiseid tuleks hoida gruppides. Liiga varane lõastamine või puuri panemine mõjuvad ebasoodsalt. Ka võõrutatud emistele mõjub liikumine inda stimuleerivalt.
• Kas emist söödetakse õigesti? Liiga suur massikadu imetamisperioodil, eriti pärast esimest pesakonda, või nooremiste ülesöötmine avaldavad viljastumisele ebasoodsat mõju. Mitte mingil juhul ei tohi anda emistele riknenud sööta.
• Kas nooremised on piisavalt vanad ja täielikult karja integreerunud? Nooremiseid ostetakse karja enamasti 180 päeva vanuselt. Nn. transpordi-inna ajal ei tohiks nooremist veel seemendada. Selle kohta tuleks teha hoopis märkmeid ja oodata seejärel järgmist või ülejärgmist innaperioodi. Nooremis peaks olema esmasel paaritamisel vähemalt 210 päeva vanune ja kaaluma 110 kg.
• Kas emised on terved? Põletikud, sõravigastused või muud haigused on sageli inna puudumise põhjused. Õigeaegse ravi ja järjekindla vaktsineerimise abil saab hoida karja hea tervise juures. Siinkohal tuleks regulaarselt konsulteerida loomaarstiga. Kui haigussümptomid korduvad, tuleks otsida põhimõttelisi vigu loomade karja toomise, karja majandamise ja hügieeni tasandil.

Üksikjuhtudel on mitteindlemise puhul mõttekas kasutada hormoonravi. Kui nn. mitteindlejal käib siiski juba korrapärane tsükkel ja inda ei avastatud õigeaegselt, on oluline, et hormoonravi toimuks tsükli jooksul õigel ajal.
Probleememiste hormoonravi võib vajadusel läbi viia ainult loomaarsti järelevalve all. Hormoonravi ei ole mitte ainult väga kallis, vaid enamasti pole vastava sisustuse ja töökorras paarituslaudaga farmis selle järele vajadust.

Näpunäiteid innakontrolliks:

• Kes ei soovi innakontrolli ja seemendusi läbi viia nädalavahetusel, peaks võõrutama neljapäeval või reedel.
• 3. päeval pärast võõrutamist peaks esimest korda kontrollima, kas loom ei indle, et teha kindlaks enneaegsed indlejad. Mõnes farmis võetakse raskemad põrsad mõni päev enne õiget võõrutuspäeva emise juurest ära. Sellistel emistel algab innaaeg sageli varem.
• Indlemist tuleks põhimõtteliselt kontrollida 2 korda päevas. Üks kord päevas kontrollides ei ole võimalik täpselt kindlaks teha paigalseisurefleksi esinemist.
• Innakontrolli on kõige parem läbi viia siis, kui ajada emised kuldi juurde või vastupidi. Kartlikud ja väga uudishimulikud loomad peaksid jääma harjumuspärasesse keskkonda ja paarituspartner tuleks nende juurde tuua. Kui kulti pole, on abi kuldilõhna kasutamisest.
• Inna kontrollimine peaks toimuma laudas “vaiksel tunnil”. Mingil juhul ei tohiks kontrollida emiseid söötmisaegadel. Loomadega tegelemisel peaks tingimata vältima närvilisust, kuna muidu võib juhtuda, et paigalseisurefleks tuleb esile liiga hilja ja indlevat looma ei tunta õigel ajal ära. Inna algus ja pikkus on ühe looma puhul tihti korduvad. Seetõttu on selliste andmete jäädvustamisest hilisemate seemenduste puhul palju kasu.

Näpunäited kunstlikuks seemenduseks ja sperma säilitamiseks:

• Paljudes ettevõtetes viiakse emis kuldi sulu ette ja paigalseisurefleksi tekkides seemendatakse teda kunstlikult. On väga tähtis, et seemendus viidaks läbi sobival ajal ning seda tehtaks rahulikult.
• Kasutada ainult puhtaid, tolmuvabu, ühekordseks või mitmekordseks kasutamiseks ettenähtud pipette.
• Häbet puhastada kuivalt, kui vaja, siis tselluloospaberiga.
• Enne seemendamist kutsuda esile paigalseisurefleks landehaarde, ratsatesti või paaritamiskoti abil. Pipett teha libedaks ainult parafiinõli või sperma abil, kuna muud ained võivad spermat kahjustada.
• Pipett tuleb viia sisse põiki altpoolt ülespoole kuni emakakaelakanali keskosani. Emis peab pipetti “kinni hoidma”, s.t. pipeti tagasitõmbamisel peab olema tunda kerget vastupanu.
• Tuubi otsa eemaldamisel ja tuubi pipetile asetades peab sperma voolama ilma surveta või ainult kerge survega emise suguorganitesse.
• Seemendus peaks kestma kauem kui 3 minutit ja emist tuleks enne ja pärast seemendust ning seemenduse ajal stimuleerida.
• Kui spermatuub on tühi, ei tohiks pipetti kohe välja tõmmata. See väldib sperma tagasivoolu.
• Sperma säilitamine. Kunstliku seemenduse õige läbiviimise kõrval on oluline sperma nõuetekohane säilitamine ettevõttes.
• Sperma säilitamistemperatuur on 16 kuni 18^o C. Eriti kahjulikult mõjuvad spermale madalamad temperatuurid (alla 12^o C). Kõrgete temperatuuride puhul (üle 20^o C) säilivusaeg väheneb. Vältida tuleb tugevaid temperatuurikõikumisi.
• Spermat tuleb kaitsta päikesekiirte (UV-kiirte) eest.
• Spermadoose tuleks kaks korda päevas loksutada, et spermid oleksid toitelahuses hästi segunenud. Optimaalsetes tingimustes säilitamisel püsib sperma viljastamisvõime ühtlaselt kolme päeva jooksul.

A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja