Kaunviljad on väärtuslikud proteiinirikkad (20-40%) söödad. Neis on rohkesti lüsiini (1,6-1,8%), S-aminohappeid on vähem (0,5-0,6%). Mõnede kaunviljade söödakõlblikkust vähendab aga toksiliste ainete sisaldus.
Hernes on kaunviljadest üks väärtuslikumaid, sest selles pole kahjulikke aineid. Hernejahu tuleb segada teraviljajahuga (oder) ning kindlasti lisada ka mineraalaineid (eriti tsingisoolasid). Hernes on kaks korda rohkem (> 20%) proteiini kui teraviljades ja temas on palju lüsiini (umbes 5% proteiinist). Hernest võib sööta sigadele kuni 300-400 g päevas, jõusöödasegudesse võetakse teda umbes 10%.
Vikk on hernest märksa proteiinirikkam (30%), kuigi lüsiinisisalduselt jääb hernele alla. Vikk on mõru maitsega (vitsianniini tõttu, mis suurtes kogustes sissesöödetuna põhjustab mürgistust), seetõttu ei söö sead seda nii meelsasti kui hernest. Sigade jõusöödasegusse võib vikki võtta kuni 10%.
Põlduba on samuti proteiinirikas (25-27%), sisaldades lüsiini hernega peaaegu võrdselt, S-aminohappeid on aga veidi vähem. Põldoa söödavus on hea, kestades sisalduva tanniini tõttu on ta kinnistava toimega. Valgeõielised oasordid sisaldavad tanniini vähem.
Lupiin on proteiinirikas (üle 30%) kaunvili. Lupiiniliike on mitmeid, söödaks sobivad vaid mõned maguslupiinid, mis sisaldavad vähe alkaloide.
A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja