Sigade veetarbimine oleneb nende vanusest, füsioloogilisest ja tervislikust seisundist, antavast sööda kogusest, selle koostisest ja veesisaldusest ning keskkonnatingimustest.
Sead joovad harilikult vett 2 kuni 3 korda rohkem tarbitavast kuiva sööda kogusest (2-3:1). Tugev söödatarbimise piiramine ja viletsad pidamisolud võivad suurendada veetarbimist kuni suhteni 6:1. Vabasöötmise korral söövad sead rohkem ja tarbivad vett vähem ning sööda piiramisel joovad rohkem.
Suure veesisaldusega söötade (kartul, haljassööt, kalapasta, vadak) kasutamisel sigade veetarbimine väheneb. Vadaku söötmisel võib sellega katta kogu sigade veevajaduse. Kõhulahtisuse, palaviku, soolamürgituse korral ning suvel soojade ilmadega sigade veevajadus suureneb. Tabelis on toodud sigade erinevate vanusegruppide veekulu nende kuivsöötmise korral.
Tabel. Sigade veetarve (liitrites)
| Sigade rühm | Seale päevas* | Söödale |
| Imikpõrsad | 0,5-1,5 | – |
| Kesikud kuni 50 kg | 2-5 | 1,5-2,5 |
| Nuumikud 50-100 kg | 6-10 | 2-3 |
| Tiined emised, kuldid | 10-18 | 4-6 |
| Imetavad emised | 20-35 | 4-8 |
* Tegelik veetarve on umbes pool siintoodust.
Sigade veetarvet söötmisnormides eraldi välja ei tooda. Praktikas lähtutakse sigade veetarbe katmisel nende janust. Vedelsöötmise korral vajavad sead joogivett vähe. Veega liialdamine alandab sigade jõudlust ning muudab sigalad niiskeks. Veepuudusel halveneb sigadel isu ning kasvavatel sigadel vähenevad juurdekasvud, imetavatel emistel alaneb piimatoodang. Sobiv on kasutada veeautomaate, siis saavad sead juua isu järgi värsket puhast vett. Vett võib lasta voolikust ka künasse, kuid sellise arvestusega, et see ei jääks pikemaks ajaks seisma. Söötmiskordade vaheajaks künasse jääva vee sead saastavad ja see muutub joogikõlbmatuks. Tänapäeval on laialt levinud ka söötmisautomaatide kasutamine, kus vesi jooturist ja kuivsööt segunevad künas pudruks seale sobiva konsistentsini.
A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja