Tiinete emiste söötmise korraldamisel tuleb lähtuda nende kehamassist ja konditsioonist. Rühmasulus pidamise korral tuleb ühte sulgu panna enam-vähem ühesuurused ja -raskused emised.

Söötmistase tiinetele emistele tuleks määrata lähtuvalt nende konditsiooni e. toitumusskoorist (KS). Emiste konditsiooni saab täpselt hinnata kahe mõõdetava suuruse – kehamassi (KM) ja pekipaksuse (PP) alusel. Emiste konditsiooni skoor on pekipaksuse (mm) ja kehamassi (kg) suhtarv. Tabelis 1 on näidatud emiste konditsiooni skoori dünaamika sõltuvalt kehamassist ja pekipaksusest.

Tabel 1. Emiste konditsiooni skoor (PP/KM)

Emise seljapaki paksus mm Emise kehamass kg
100 120 140 160 180 200 220
15 0,15 0,13 0,11 0,09 0,08 0,08 0,07
20 0,2 0,17 0,14 0,13 0,11 0,1 0,09
25 0,25 0,21 0,18 0,16 0,14 0,13 0,11
30 0,3 0,25 0,21 0,19 0,17 0,15 0,14
35 0,35 0,29 0,25 0,22 0,19 0,18 0,16
40 0,4 0,33 0,28 0,25 0,22 0,2 0,18

Suguemiste konditsiooni skoori kriitiliseks piiriks loetakse 0,12. Sellest väiksemate rasvavarudega (liigselt lahjunud) emistel tekivad reproduktsioonihäired (innatus, mittetiinestumine, embrüonaalse suremuse suurenemine). Tabelis 2 on tiinete emiste metaboliseeruva energia ja proteiini normid diferentseeritud sõltuvalt nende paaritusaegsest kehamassist ja vajalikust tiinusaegsest kehamassi juurdekasvust. Imetamisel tugevasti lahjunud (KS 0,14) emiseid tuleks sööta tiinuse ajal tugevamini, nende emakavälise kehamassi juurdekasv peaks olema 40 kg. Võõrutusjärgselt keskmises toitumuses (KS 0,15-0,19) olevaid emiseid võiks sööta arvestusega, et nende emakaväline kehamass suureneks tiinuse ajal ligikaudu 20 kg võrra. Pärast põrsaste võõrutamist heas konditsioonis (KS>0,20) olevaid emiseid võib tiinusperioodil sööta vastavalt nende elatus- ja lootetarbele. Emakavälise kehamassi juurdekasvuks ei ole neile emistele vaja söödaenergiat normeerida.

Söötmisnormid on kalkuleeritud nii, et emise emakavälise kehamassi 20- või 40-kilone suurenemine toimub tiinuse esimese kolme kuu jooksul. Et imetamisel kasutavad emised piima tootmiseks põhiliselt keha rasvavarusid, siis tiinusaegse emakavälise kehamassi juurdekasvuks on tarvis katta eelkõige emise energiatarve. Jõusöödatüübilise ratsiooni korral saab emiste proteiinitarve küllaga kaetud.

Tabel 2. Tiinete emiste metaboliseeruva energia ja proteiini normid

Emiste kehamass paaritamisel (kg) Planeeritav ekstrauteriinne juurdekasv (kg) Algtiinus Lõpptiinus
1.-3. tiinuskuu 4. tiinuskuu
metaboliseeruvat energiat (MJ) proteiini (g) metaboliseeruvat energiat (MJ) proteiini (g)
120 20 27,1 170 29,8 250
40 34,7 180 31,6 260
140 20 29 180 31,6 260
40 36,5 190 33,4 270
160 – 23,3 180 31,6 260
20 30,8 190 33,4 270
40 38,3 195 35,1 275
180 – 25,1 190 36,8 270
20 32,6 195 35,1 275
40 40 205 36,8 285
200 – 26,8 200 35,1 275
20 34,3 205 36,8 285
40 41,8 215 38,4 290

Lõpptiinete emiste söötmine vajab erilist hoolt. Liigselt näljased emised on rahutud, võivad end ja looteid vigastada. Ülesöötmine viimastel tiinusnädalatel on üheks agalaktia (piimatuse) põhjuseks.

A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja