Sugukuldi õige söötmise kriteeriumiks on tema normaalses sugulooma konditsioonis püsimine (mitte lahjunud ega rasvunud), aktiivsus ja hea tervis, millest omakorda sõltuvad reproduktsioonijõudluse näitajad.

Suured rasvunud kuldid on loiud, neil muutuvad jalad nõrgaks ja nendega on raske (kui mitte võimatu) paaritada, eriti nooremaid emiseid.

Paaritusvabal või väikese koormusega paaritusperioodil võib täiskasvanud kulti sööta elatustarbest veidi rohkem toitaineid sisaldava ratsiooniga (250-300 kg kult vajab elatuseks 28-32 MJ metaboliseeruvat energiat ja 140-160 g proteiini). Täiskasvanud kuldile võib anda päevas 2,5-3 kg odrajahul baseeruvat segajõusööta. Kasvavatele noorkultidele tuleb sööda toitaineid arvestada ka kehamassi juurdekasvuks (tabel).

Sobiva kuldisööda saab kui odrajahule lisada proteiinsöötasid (kalajahu, liha-kondijahu, kalajäätmed, lõss, sojasrott, söödapärm) või kasutada spetsiaalseid rikastamissegusid.

Tabel. Noorkultidele vajalikud summaarsed (elatuseks ja juurdekasvuks) energia ja proteiini kogused

Kuldi kehamass (kg) Metaboliseeruv energia (MJ) Proteiin (g)
100 23,6 190
120 25,6 200
140 27,6 210
160 29,4 219
180 31,3 228
200 33 237
220 34,8 246
240 36,5 254

Taimsete proteiinsöötade kasutamisel tuleb kindlasti ratsiooni võtta ka mineraalsöötasid. Tähelepanuta ei või jätta ka kultide vitamiinitarvet – seda on võimalik katta näiteks AS AICO AGRO vitaminiseeritud mineraalsööda SIII lisamisega või tuleks kasutada spetsiaalseid vitamiinipreparaate. Kuldile võib väikestes annustes sööta ka mahlakaid söötasid, kuid kindlasti vähem kui emistele. Paljudes farmides söödetakse sugukultidele emiste segajõusööta. Oluline on teada, et sperma kvaliteet halveneb kas kuldi liigse koormuse või söötmisvigade tõttu alles mitmenädalase ajanihkega.

Hea tervise ja pika kasutuskestuse kultidel tagab lisaks õigele söötmisele ka motsioon.

A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja