Söötmisvigadest põhjustatud levinumad probleemid seakasvatuses:
- Kõhulahtisus
1. Mineraalelementide sisaldus ratsioonis.
Suur sööda kaaliumisisaldus – üle 1,2% (sigade söötmiseks kasutatakse melassi, ratsioonis palju sojasrotti); ratsiooniga saadavad liiga suured kaltsiumikogused (põrsastel üle 1%, kesikutel ja nuumikutel rohkem kui 1,2%).
2. Ratsiooni proteiinisisaldus.
Mida suurem sööda proteiinisisaldus, seda suurem kõhulahtisuse tekkimise oht.
3. Söötade osakaal ratsioonis.
Kuni 30 kg raskuste põrsaste ratsioonis sojasrotti üle 20%, nuumsigadele üle 25%; tapiokijahu kuni 30 kg raskuste põrsaste ratsioonis üle 10%, suurematel sigadel üle 35%; odra söötmine varem kui 6 nädalat pärast koristust; rukkijahu söötmine.
4. Halvakvaliteediline joogivesi.
- Halb söödaväärindus
1. Riknenud sööda kasutamine (neis olevate bakterite, seente ja mükotoksiinide tõttu).
2. Rääsunud rasvade söötmine.
3. Ratsiooni suur toorkiusisaldus (kesikutel ja nuumikutel võib sööda toorkiusisaldus olla kuni 6%).
4. Suure glükosinolaatidesisaldusega rapsi söötmine.
5. Sigadel veetarbimise piiramine.
- Emiste halvad produktiivsusnäitajad
1. Väikesed pesakonnad.
Vabade emiste söötmine toitainete- (energia-) vaese ratsiooniga enne paaritamist/seemendamist. Suurem söödakogus enne tiinestamist suurendab ovuleeruvate munarakkude ja seega saadavate põrsaste arvu.
2. Põrsaste väike võõrutusmass.
Imetavate emiste toitainetarve on katmata. Suurendada imetavatele emistele antavaid söödakoguseid ja söödaga saadavate toitainete kontsentratsiooni.
3. Emiste võõrutusjärgne inna edasilükkumine.
Emiste liigne lahjumine imetamisperioodil. Suurendada söödakoguseid laktatsiooniperioodil ja kasutada flä¨ingut (emiste paarituseelset tugevdatud söötmist).
- Maohaavandid
1. Liiga peeneks jahvatatud söödakomponendid (üle 80% peenem kui 1 mm).
2. Kooritud teravili.
3. Nisu söötmine soodustab maohaavandite teket rohkem kui oder, mais omakorda rohkem kui nisu.
4. Ratsiooni liiga väike toorkiusisaldus.
5. Sigade näljutamine.
Erinevad stressorid (sigade liiga suur paigutustihedus, sagedane sigade ümberpaigutamine ühest sulust teise).
A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja