Sigade süstimiseks kasutatakse mitmesuguse suurusega süstlaid ja nende juurde kuuluvaid süstlanõelu e. kanüüle. Nõela ühendamiseks süstlaga võib vahetükina kasutada peenikest kummivoolikut, mis väldib nõela murdumist. Süstlad ja nõelad steriliseeritakse enne süstimist keetmisega. Kui süstal ja nõelad ei ole mäda ning mustusega saastunud, võib neid desinfitseerida ka 70° alkoholiga.
Naha alla süstitakse neisse piirkondadesse, kus alusnahk on hästi arenenud ning nahk seetõttu hästi liikuv ja kergesti volti tõstetav. Sigadele tehakse nahaalust süstimist tavaliselt kõrva taha või kubemevolti. Enne protseduuri tuleb süstimiskoht desinfitseerida (70° alkohol, joodi/piirituslahus). Süstimisel tõstetakse vasaku käe pöidla ja nimetissõrme abil nahavolt üles ja viiakse parema käega ainult nõel või süstla otsa asetatud nõel voldi jalamilt naha alla umbes pooles pikkuses. Kui nõel on naha all, siis ta ots liigub vabalt. Süstimine toimub kergesti ja süstekohale tekib kubel.
Lihasesse süstitud ravimilahused imenduvad aeglasemalt kui nahaalusest sidekoest. Seetõttu on lihasesse süstitud ravimite toimeaeg pikem. Lihasesse süstimine on vähem valus kui süstimine naha alla. Süste tehakse tavaliselt paksu lihaste kihiga piirkonda, nagu abapiirkonda ja kaela. Vanematele sigadele lihastesse harilikult ei süstita, sest paksu nahaaluse rasvakihi tõttu võib süstitud lahus kergesti sattuda pekisse, kust ta aga ei imendu ega avalda toimet. Süstimisel viiakse nõel pärast torkekoha ettevalmistamist järsu tõukega risti läbi naha lihasesse, millele järgneb ravimilahuse sissesurumine.
Süstimine veeni toimub sigadel tavaliselt kõrvalesta välisküljel paiknevatesse veenidesse. Süstimisel sea kõrvaveeni tõmmatakse kõrvajuure ümber nöör või kummivoolik, mille tagajärjel veenid kõrvalestas täituvad. Algul süstekoht desinfitseeritakse, nõel viiakse läbi naha mõnesse suuremasse veeni ja hoitakse kinni koos kõrvalestaga. Kaltsiumkloriidi, kloraathüdraadi jt. ärritavate ravimite manustamisel peab hoolikalt jälgima, et süstitavat lahust ei satuks veeni ümbruse kudedesse (tekivad kudede kärbus ja veenipõletik). Selleks tulebki nõel süstimisel pikalt veeni viia, et ta looma rabelemisel kergesti välja ei tuleks. Pärast süstimist veen komprimeeritakse (surutakse kokku), lastakse verd läbi nõela välja voolata. Seejärel lõpetatakse komprimeerimine, haaratakse nahk nõela ümber pöidla ja nimetissõrme vahele, surutakse vastu kõrva ja tõmmatakse nõel välja. Pärast nõela väljatõmbamist torkekoht desinfitseeritakse.
Süstimine kõhuõõnde on levinuim põrsastele ja kesikutele ravimite manustamise viis. Kõhuõõnde süstimisel hoitakse põrsad ja kesikud tagajäsemest rippu, pea allapoole. Pärast süstekoha desinfitseerimist viiakse nõel lühikese torkega häbemeluu ja naba vahe keskkohalt (tagapool naba) 1-2 cm kaugusel keskjoonest läbi kõhuseina ning tehakse süste.
A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja