Põrsaste võõrutamise viise on kaks:
- põrsaste järkjärguline võõrutamine,
- põrsaste kohene e. järsk võõrutamine.
Järkjärgulisel võõrutamisel püütakse mõni päev enne tegelikku emiste ja põrsaste lõplikku eraldamist neid järk-järgult selleks ette valmistada. Selleks peetakse põrsad emistest lahus ja lastakse esimesel võõrutuspäeval imema 3 korda, järgmisel päeval 2 korda ja kolmandal võõrutuspäeval 1 kord. Järkjärgulisel võõrutamisel välditakse põrsastel järsku üleminekut ühelt söötmisre¸iimilt teisele ja taoliselt toimides väldime emisel udarapõletiku teket. Võõrutamise eel jäetakse emise söödaratsioonist välja sellised piimaproduktsiooni soodustavad söödad nagu lõss, vadak ja juurvili. Lisaks nende söötade äravõtmisele vähendatakse ratsiooni kogust ja piiratakse ka joogivee andmist.
Põrsaste järsul võõrutamisel tuleb emis ja põrsad selleks ette valmistada. Tüsistusi väldime siis, kui mõni päev enne võõrutamist hakkame piirama emiste söötmist ja jätame nende ratsioonist välja piima tekkele soodsalt mõjuvad söödad. Põrsaste võõrutamisel on õigem emis ära ajada teise (vabade ja tiinete emiste ) sigalasse ning põrsad jätta veel mõneks päevaks oma vanale kohale. Selliselt toimides ei tekita me põrsastel kahekordset stressi (emast lahutamine ja uude kohta viimine). Kasutatakse ka teist võimalust – põrsad paigutatakse kohe teise sigalasse. Mõnikord võib hea piimatoodanguga emiseid kasutada pärast oma pesakonna põrsaste võõrutamist teiste, kasvus mahajäänud põrsaste lisatoitmiseks. Et emis võõrad põrsad omaks võtaks, on tarvis emist ja põrsaid piserdada nõrga kreoliinilahusega võõraste lõhnade segamiseks, kuid tavaliselt on emised sel ajal juba üsna leplikud ja ka põrsad oskavad end hoida tigeda emise eest ohutusse kaugusse (puuris pidamisel).
A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja