Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades. Toorkiud ei lõhustu loomorganismis seedefermentide toimel, tema lõhustamiseks on vaja mikroorganismide abi. Mäletsejaliste s.o veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, seetõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (rohusöödad, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad (sead, samuti linnud), seevastu seedivad toorkiudu väga piiratult.
Teatud kogus toorkiudu peab aga olema kõikide produktiivloomade ja ka lindude söödaratsioonis. See on vajalik normaalseks seedimiseks. Veiste söödaratsiooni kuivaines peaks sisalduma vähemalt 14% (suure toodanguga lehmade lühiajaliselt ka kuni12%) täiskasvanud sigadel kuni 7-10%, nuumikutel 6-6,5%, põrsastel 3,5%, lindudel 4-5%.
Söötade toorkiusisaldus on tihedalt seotud taime eaga. Nooremates taimedes on toorkiudu vähe ning selle koostises on ülekaalus tselluloos, mis on mäletsejaliste poolt (vatsa mikroorganismide kaasabil), hästi seeditav. Taimede vananedes rakukestad puituvad, tõuseb rakukesta ligniinisisaldus, mis on praktiliselt seedumatu. Ligniini leidub rohkesti hilises arengufaasis koristatud heinas ja põhus.
Söötadest on rohkesti toorkiudu põhus – üle 40% kuivaines, heinas – 25-35%. Toorkiudu on vähe teraviljades, juurviljades ja kartulis.
Autor: V.Sikk
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Toimetaja: Silvi Tölp (detsember, 2014)