FIE maksud

Mitmetest riigis kehtivatest seadustest tulenevad füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksukohustused. Näiteks:

1. Kõiki FIEsid puudutavad riiklikest maksudest eelkõige tulu- ja sotsiaalmaks.

2. Mittekäibemaksukohustuslastest ettevõtjad peavad järgima käibemaksuseaduse käibemaksukohustuslasena registreerimise nõudeid ja teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest kaupade soetamise ja teenuste saamisel piiratud maksukohustuslasena registreerimise nõudeid. Registreeritud käibemaksukohustuslastest FIEd peavad täitma käibemaksuseaduse nõudeid.

3. Tegevuse eripärast tulenevalt võivad tekkida FIE maksukohustused raskeveokimaksu, tollimaksu ning pakendiaktsiisi jm aktsiiside osas.

4. Kohalike maksude seaduse alusel võib ettevõtja asukoha kohaliku omavalitsuse poolt olla kehtestatud kohalikke makse.

5. Kui FIE on tööandja, tuleb tal täita Tulumaksuseaduses (edaspidi TuMS) ning Töötuskindlustuse seaduses (edaspidi TKindlS) ja Kogumispensionide seaduses (edaspidi KoPS) sätestatud maksude ja maksete kinnipidaja kohustusi. Andes erisoodustusi töötajatele tuleb FIEl järgida tulumaksuseaduses erisoodustuste kohta sätestatut.

Maksu- ja Tolliamet (MTA) on oma veebilehel www.emta.ee  avanud FIEdele mõeldud eraldi menüüvaliku (Ärikliendile – FIEle) kust eelkõige ettevõtluse alustamisele mõtlevad inimesed, kuid ka juba tegutsevad FIEd leiavad juhiseid FIE ABC peatükkidest. Samas on esitatud ajakohastatud maksuhalduri juhised ja seisukohad FIE maksustamisel.

Käesolevas artiklis vaadeldakse FIE tulu- ja sotsiaalmaksu ning kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamist. Paljudel juhtudel ei tea FIEd, et nad on pakendiaktsiisi maksukohustuslased, mistõttu käsitletakse ka pakendiaktsiisiga seonduvat.

Füüsilise isiku ettevõtlusest teenitud tulusid maksustatakse reeglina igas riigis, ka Eestis kuulub ettevõtluse tulu füüsilise isiku maksustatava tulu hulka (TuMS, § 14). Ettevõtlustulu maksustamisperiood on üldjuhul kalendriaasta, maksustamisperioodi kohta esitatakse residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tuludeklaratsioon (vorm E). Igaks maksustamisperioodiks kehtestab rahandusminister tuludeklaratsiooni, nt 2013. aasta vorm E on kättesaadav veebilehel [http://www.emta.ee/public/vormid/maksudeklaratsioonid/tuludeklaratsioon/2013/Vorm_E_2013.pdf]. Ettevõtluse tulu maksustamisel deklareeritakse tulu selle laekumise maksustamisperioodil. Mõningatel juhtudel  tuleb FIEl deklareerida ka mitterahalises vormis saadud tulu ja nn arvestuslikku tulu. Tuludeklaratsioonis kajastatakse tulud käibemaksuga summades.

Ettevõtluseks tulumaksuseaduse mõistes loetakse isiku iseseisvat majandus- või kutsetegevust (sh notari, kohtutäituri ja vandetõlgi kutsetetegevust ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

Ettevõtluse tulu maksustatakse olenemata selle laekumise ajast, s.t maksustatakse ka ettevõtluse lõpetamise järgselt teenitud ettevõtluse tulu ning ettevõtluse tulu, mis teeniti ajal, mil ei oldud ettevõtjana registreeritud. Ettevõtlustulu deklaratsioon esitatakse ka juhul, kui:

1) ettevõtlustulu või ettevõtluse tulem on väiksem aasta maksuvabast tulust;

2) ettevõtlustulu või ettevõtluse tulem on väiksem seaduses lubatud täiendavast mahaarvamisest;

3) maksustatav tulu puudub.

MTA koostatud FIE ABC [http://www.emta.ee/index.php?id=4495]  esimeses peatükis

Ettevõtluse asutamine ja ülevaade FIE kohustustest on toodud ettevõtlusele iseloomulikud tunnused, millistele tuginedes on võimalik hinnata ettevõtluse olemasolu ning seega ettevõtlustulu deklareerimise kohustust.

Tulumaksuseaduse kohaselt ei loeta füüsilise isiku ettevõtluseks oma väärtpaberite võõrandamist (TuMS § 15). Väärtpaberite võõrandamisest saadav tulu ja tulust tehtavad mahaarvamised kuuluvad deklareerimisele füüsilise isiku tuluna tuludeklaratsiooni vormil A kui kasu või kahju väärtpaberite võõrandamisest või mõningatelt finantsvaradelt teenitav tulu. Kasu maksukohustus lükatakse edasi investeeringukonto kasutuselevõtuga. FIE ettevõtluskuludes ei kajastata väärtpaberite soetamist kuluna isegi juhul kui finantsinvesteering on tehtud seoses ettevõtlusega, näiteks on astutud tulundusühistu liikmeks põllumajandusmasinate ühiskasutamise korraldamiseks või omandatud osalus FIE poolt toodetud põllumajandussaadusi turustavas äriühingus.

Rendi- või üüritulu ning litsentsitasu (TuMS § 16) osas võib füüsiline isik valida kas nimetatud tulu maksustatakse füüsilise isiku tuluna või ettevõtlustuluna. Esimesel juhul maksustatakse saadud tulu ainult tulumaksuga, teisel juhul maksustatakse ettevõtlustulu ja ettevõtluse kulude vahe tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui on valitud ettevõtlustuluna maksustamise variant, tuleb silmas pidada, et ettevõtluse lõpetamisel võib tekkida täiendav maksukohustus. Näiteks on FIE soetanud maatüki väljarentimise eesmärgil ning kandnud maatüki soetamismaksumuse ettevõtluse kuludesse. Tehes otsuse maarent lõpetada ning maad mitte võõrandada (müüa), tähendab selline otsus vara isiklikku tarbimisse võtmist, mistõttu maatüki turuhind tuleb kajastada otsuse tegemise aasta tuludeklaratsioonis ettevõtlustuluna.

Ettevõtlustuluks loetakse ka seaduse alusel ettevõtlusega seoses antavaid toetusi (TuMS § 19 lg 3 p 3). MTA on avaldanud oma seisukohad põllumajandustoetuste ettevõtlustuluna kajastamise kohta oma veebilehel [http://www.emta.ee/index.php?id=27393 , http://www.emta.ee/?id=2305&highlight=põllumajandustoetuste].

Mitterahalises vormis saadud maksustatav tulu kajastatakse tuluna asja või varalise õiguse turuhinnas (nt tasaarvelduse teostamisel üle antud vara väärtus).

FIE ettevõtluse tuluks on saadud kindlustushüvitise summa varaobjekti eest, mille soetamismaksumus või millega seotud kindlustusmakse on kajastatud ettevõtluse kuludes.

Ettevõtluse tuluks tuleb lugeda saadud hüvitis, mille maksab vara kahjustumise eest kahju tekitaja (st kindlustus ei korva kahju).

Finantstuluna tuleb deklareerida krediidiasutuse poolt makstud intress raha hoiustamise eest erikontol.

FIE muuks tuluks loetakse kassapõhiselt ettevõtluse kuludes kajastatud maksude tagastamised MTA poolt (nt MTA poolt käibemaksu tagastamine FIE pangakontole) ja maksu ettemaksukonto vabade vahendite mitterahaline kasutamine isiku teiste maksukohustuste täitmiseks (nt isiklikus kasutuses oleva maatüki maamaksu ja/või FIE avansiliste sotsiaal- ja tulumaksu maksete tasumine ettemaksukontole kantud käibemaksu tagastusnõude summast).

Ettevõtluse vara isiklikku tarbimisse võtmisel ja tehingute sooritamisel seotud isikutega võib FIEl tekkida vajadus deklareerida nn arvestuslikku tulu. Vara, mille soetamismaksumuse on FIE kajastanud kuluna tuludeklaratsioonis (vorm E), võõrandamisel või isiklikku tarbimisse võtmisel, tuleb ettevõtlustuluna kajastada müügihind, vahetamise teel saadud vara turuhind või isiklikku tarbimisse võtmisel vara turuhind. Juhiseid ja näiteid leiab veebilehelt [http://www.emta.ee/public/FIE_ISIKLIK_VARA_JA_ETTEV_TLUSES_KASUTATAV_VARA.pdf]. Erandina  ei loeta isiklikku tarbimisse võtmiseks ettevõtluse vara üleandmist või pärandamist isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust (TuMS § 37 lg 7). Vara üleandmisel tuleb maksuvabastuse rakendamiseks täita vormi E lisa Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte üleandmine [http://www.emta.ee/public/vormid/maksudeklaratsioonid/tuludeklaratsioon/2011/Vorm_E_lisa_2011.pdf]. Nimetatud lisa märkustes nähakse ette, et kui üleandmisel muutub FIE vara koosseis, tuleb vormistada vara üleandmise kohta leping ning koostada üle antud vara nimekiri.

Kui füüsilisest isikust ettevõtja on teinud tehingu temaga seotud isikuga ja tehingu hind (nn siirdehind) on erinev tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud või summa, mille FIE oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind  oleks vastanud turuväärtusele. Seotud isikute loetelu on toodud TuMS § 8, seotud isikud on näiteks abikaasa, elukaaslane, otse- või külgjoones sugulane, äriühing, mille osakapitalist kuulub vähemalt 10% füüsilisele isikule jne. Muu tuluna deklareeritakse tuludes juba kajastatud tehinguhinna ja turuväärtuse vahe, mis FIEl jäi saamata. Summa, mille võrra erineb FIE kuludes kajastatud kulu tehingu turuväärtusest, korrigeeritakse muude kulude real. Siirdehinna kohta on avaldatud põhjalikud materjalid MTA veebilehel [http://www.emta.ee/index.php?id=16906].

Ettevõtlustulust tehtavad mahaarvamised on ettevõtluse kulud ning täiendavad mahaarvamised. Viimatinimetatuteks on FIE erikonto suurenemine maksustamisperioodil (TuMS § 36 lg 7), täiendavad mahaarvamised omatoodetud töötlemata põllumajandussaadusi ja oma kinnistult metsamaterjali võõrandanutele ning külaliste ja äripartnerite vastuvõtmisel tehtud kulud.

Ettevõtluse kulude arvessevõtmiseks maksustamisel on kehtestatud üldnõuded (TuMS § 32, 33 ja 34). Ettevõtluse kulu peab olema ettevõtlusega seotud kas täies ulatuses või osaliselt ning:

• olema dokumentaalselt tõendatud (RPS § 7);

• tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil;

• olema vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks;

• kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud.

Ettevõtluse kulu võib tuleneda ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1.

Enne füüsilisest isikust ettevõtja registreerimist tehtud kulud võib ettevõtlustulust maha arvata, kui need on seotud ettevõtja registreerimisega või ettevõtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade ja registreeringute saamisega (TuMS § 14 lg 5).

Ettevõtja poolt seoses ettevõtlusega makstud/tasutud maksud (v.a FIE sotsiaal- ja tulumaks, kogumispensioni makse) on ettevõtluse kulu.

Kassapõhises arvestuses kajastatud kulud, mida ei ole lubatud ettevõtluse tuludest tuludeklaratsioonis maha arvata on sätestatud tulumaksuseaduses (TuMS § 34). Niisugusteks kuludeks on näiteks makstud maksuintressid, seaduse alusel makstud trahvid ja sunniraha, erikonfiskeeritud vara maksumus, kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu, kulud, mis on tehtud tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel, kingituste ja annetuste maksumus, pistis ja altkäemaks  ning tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed, mille eesmärgiks on FIEle pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine (sh kohustusliku kogumispensioni makse).

Ettevõtluse kulud võetakse arvesse nende tasumise maksustamisperioodil. Tuludeklaratsioonis kajastatakse kulud käibemaksuga summades. Mitterahalises vormis tehtud ettevõtluse kulu tuludeklaratsioonis kuluna kajastamist tulumaksuseadus ei sätesta.

Kui FIE on maksnud kaupade või teenuste eest seotud isikule (TuMS § 8) tehingu hinnana (nn siirdehinnana) suurema summa kui tehingu turuväärtus, tuleb kulu korrigeerida E vormi muude kulude real.

Tulumaksuseadusega on sätestatud (TuMS § 33 lg 2), et erisoodustuste kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast erisoodustuse tulumaksu tasumist. Näiteks detsembris andis FIE erisoodustuse, mille kulud maksis samuti detsembris. Erisoodustuse tulumaksu maksis FIE järgmise aasta 10. jaanuaril. Nii erisoodustus kui erisoodustuse tulumaks on erisoodustuse tulumaksu maksmise aasta tuludeklaratsioonis kajastamisele kuuluvad kulud. Toodud näide kinnitab, et kassapõhine arvestus erineb maksuarvestuse põhimõtetest, sest tehtud erisoodustus tuleb kanda kassapõhises arvestuses kuluks erisoodustuse tegemise aastal, mitte erisoodustuse tulumaksu tasumise aastal.

Omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust, millest on maha arvatud dokumentaalselt tõendatud ettevõtluse kulud võib FIE maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot. Töötlemiseks ei loeta põllumajandussaaduste puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ja pakendamist. MTA on oma veebilehel täpsustanud omatoodetud põllumajandussaaduste mõistet [http://www.emta.ee/?id=23652].

2. Mahaarvamine FIE-le kuuluvalt kinnisasjalt metsamaterjali võõrandamisel.

Alates 2008. aastast võib FIE talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, millest on maha arvatud dokumentaalselt tõendatud ettevõtluse kulud maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot. Metsa ja metsamaterjali võõrandamise ning maksustamise võimaluste kohta on Maksu- ja Tolliamet koostanud vastava juhendi [http://www.emta.ee/index.php?id=26558].

3. Külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud. Külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kulutuurilise teenindamise kulusid võib FIE maha arvata kuni 2% ettevõtlustulust, mida on vähendatud ettevõtluse kulude ja omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste võõrandamisel ja metsamaterjali võõrandamisel tehtud mahaarvamistega (TuMS § 33 lg 1).

4. Erikonto muutus maksustamisperioodil.

FIE võib krediidiasutuses avada ühe erikonto. Erikonto on tavaline arvelduskonto, mille avamisest ei pea Maksu- ja Tolliametit eraldi teavitama, selle olemasolust annab FIE teada vormil E. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil maha sama perioodi ettevõtlustulust, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:

1) erikontole kantakse kümne tööpäeva jooksul laekumisest arvates ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetused ning hüvitised;

2) erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ei ületa maksumaksja sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetuste ning hüvitiste summat, millest on tehtud TuMS § 32 lõikes 1 lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised (ehk dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud).

Erikontol oleva summa kahanemine maksustamisperioodil liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule. Krediidiasutuse poolt makstud intressid raha hoiustamise eest erikontol on ettevõtlustulu. Ettevõtluse lõpetamisel lisatakse erikontol olev summa ettevõtlustulule (TuMS § 36 lg 7 ja 8) v.a kui FIE annab erikontol oleva raha isikule, kes jätkab tema tegevust (TuMS § 36 lg 71).

Kui ettevõtlusega seotud kulud ületavad ettevõtlustulu, võib ettevõtlustulu ületavate kulude summa (nn edasikantud kulud) maha arvata kuni seitsme järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust. Edasikantud kulude osas peetakse arvestust aastate lõikes, selleks täidetakse E vormi tabel 3 Ettevõtluse tulust suuremate kulude arvestus. Ettevõtte vara üleandmisel võib FIE üle anda koos varaga üle ka oma edasikantud kulusid. Selleks koostab üleandja vastava E vormi lisa ning vara vastuvõttev FIE kajastab vastu võetud edasikantud kulud oma E vormi tabelis 3.

Tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist arvutatakse alates 2013. aastast järgmise skeemi kohaselt:

Ettevõtluse tulud

– Ettevõtlusega seotud kulud

= Eesti ettevõtluse tulem

+/- Välismaa ettevõtluse tulem

= Ettevõtluse tulem kokku

– Täiendavad mahaarvamised omatoodetud põllumajandussaaduste ja metsamaterjali müügitulu saanutele

= Mahaarvamistega korrigeeritud ettevõtluse tulem

– Külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud kulud (kuni 2% mahaarvamistega korrigeeritud tulemist)

– Erikontol oleva summa kasv

+ Erikontol oleva summa kahanemine või ettevõtluse lõpetamisel erikontol olev summa

= Erikontol oleva summaga korrigeeritud ettevõtluse tulem

– Eelmiste perioodide ettevõtluse tulu ületanud kulude mahaarvamisele kuuluv osa

= Tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist

Ettevõtluse tulumaksu arvutusvalem (1) on üldreeglina järgmine:

(Tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist/1,33) * (tulumaksumäär protsentides/100)   (1)

Kui näitaja (Tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist/1,33)*0,33 < kohustuslikud sotsiaalmaksu avansilised maksed maksustamisperioodil, siis arvutatakse tulumaks valemi (2) alusel järgmiselt:

(Tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist – kohustuslikud sotsiaalmaksu avansilised maksed) * (tulumaksumäär protsentides/100)   (2)

Kui näitaja (Tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist/1,33)*0,33 > FIE maksimaalne sotsiaalmaksukohustus (arvutatuna (12*15*sotsiaalmaksu kuumäär)*0,33) siis arvutatakse tulumaks valemi (3) alusel järgmiselt:

(Tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist – maksimaalne sotsiaalmaksukohustuse summa) * (tulumaksumäär protsentides/100)   (3)

Füüsilisest isikust ettevõtjal on kohustus maksta alates teisest tegevusaastast tulumaksu avansilisi makseid, mis arvutatakse eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summa alusel. Avansilist makset tuleb tasuda kolm korda aastas, aasta 2., 3. ja 4. kvartali 15. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. FIE avansilise tulumaksu üks makseosa on ¼ eelmise maksustamisperioodi ettevõtlustulu alusel arvestatud tulumaksu summast.

Avansilisi makseid ei tule maksta:

– tegevuse alustamise esimesel maksustamisperioodil;

– kui ettevõtlus on registreeritud äriregistris ajutise või hooajalisena;

– kui ettevõtlus on peatatud;

– kui ühe kvartali makse suurus ei ületa 64 eurot;

– kui eelmisel maksustamisperioodil ei saadud ettevõtlustulu.

Kui FIE prognoositav ettevõtlustulu on maksustamisperioodil oluliselt väiksem eelmise perioodi tulust siis ettevõtja põhjendatud taotlusel võib MTA vähendada avansilisi makseid või vabastada ettevõtja avansiliste maksete tasumisest.

FIE poolt esitatud tuludeklaratsiooni (vorm A ja vorm E jm) alusel arvutab Maksu- ja Tolliamet isiku juurdemaksmisele või tagastamisele kuuluva tulumaksusumma. Hiljemalt 1. septembriks väljastatud maksuteates näidatud juurdemakse maksetähtaeg on 1. oktoober.

Isik, registreerides end füüsilisest isikust ettevõtjaks, kohustub tasuma sotsiaalmaksu avansilisi makseid sotsiaalmaksu seaduses (edaspidi SMS) sätestatud kuumääralt (SMS § 21). Kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. 2014. aastal on selleks 320 eurot. Avansilise maksena peab FIE sotsiaalmaksu maksma 4 korda aastas, iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks. Avansiline makse arvutatakse valemi (4) alusel:

Avansiline sotsiaalmaksu makse = (sotsiaalmaksu kuumäär*3) *0,33    (4)

Sotsiaalmaksu avansiliste maksete osas on järgmised erisused:

1. Kui FIE on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni (vanaduspensioni, töövõimetuspensioni, toitjakaotuspensioni või rahvapensioni) saaja, siis avansilist makset ei tasuta. Kui FIE hakkab saama riiklikku pensioni kvartali keskel, maksab ta sotsiaalmaksu avansilisi makseid nende kuude eest, mil ta ei olnud riiklikku pensioni saaja.

2. Kui FIE kantakse äriregistrisse või kustutatakse äriregistrist kvartali jooksul, maksab ta avansilisi makseid nende kuude eest, mil ta on FIEna registreeritud.

3. Kui FIE on äriregistrile teatanud tegevuse peatamisest või ajutise või hooajalise tegevuse algus- ja lõppkuupäeva, makstakse sotsiaalmaksu avansilisi makseid ettevõtlusega tegelemise kuude eest arvestatuna.

4. Kui FIE eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või riik vähemalt kvartali avansilise sotsiaalmakse ulatuses, siis FIE avansilist sotsiaalmaksu makset ei tasu.  Kui tööandja või riigi poolt kvartalis makstav summa jääb väiksemaks kuumääralt arvutatust, siis peab FIE tasuma puudujääva osa.

Sotsiaalmaksuseaduse alusel maksustatakse ettevõtlustulu, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, sotsiaalmaksuga. Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse koosmõjus arvutatakse sotsiaalmaks valemi 5 kohaselt:

 (Tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist/1,33)*0,33 (5)

Üldjuhul maksab FIE sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui sotsiaalmaksuseaduses sätestatud kuumäära 12-kordselt summalt (sotsiaalmaksu minimaalne kohustus). Minimaalset kohustust vähendatakse:

• kui FIE ettevõtlusest saadud tulu on sotsiaalmaksu kuumäära 12-kordsest summast väiksem ja tema eest on maksnud sotsiaalmaksu tööandja, riik, kohalik omavalitsus, juriidiline isik siis tema eest ja ettevõtlusest saadud tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa kokku peab olema vähemalt võrdne sotsiaalmaksu minimaalse kohustusega;

• kui FIE on olnud registreeritud äriregistris vähem kui 12 kuud või tegevuse peatanud;

• kui FIE on teatanud äriregistri pidajale ajutisest, hooajalisest tegevusest;

• FIE on maksustamisperioodi jooksul saanud riikliku pensioni saajaks.

Kui valemi 5 järgi arvutatud maksusumma on väiksem kui minimaalne sotsiaalmaksukohustus, siis loetakse FIE sotsiaalmaksukohustus täidetuks tasutud avansiliste maksetega, avansilisi makseid ei tagastata ega loeta järgmiste perioodide maksu ettemakseks.

FIE maksimaalne sotsiaalmaksukohustus arvutatakse sotsiaalmaksu kuumäära 15-kordselt summalt aastas (SMS § 2 lg 1 p 5). Kui valemi 5 järgi arvutatud sotsiaalmaks on suurem kui seaduses sätestatud maksimaalne sotsiaalmaksukohustus, siis seda ületavat osa FIE tasuma ei pea.

Aasta lõpliku sotsiaalmaksukohustuse arvutab Maksu- ja Tolliamet vormi E alusel ja väljastab hiljemalt 1. septembriks FIE-le maksuteate juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Deklaratsiooni alusel arvutatud sotsiaalmaksu  juurdemakse tasumise tähtaeg on 1. oktoober.

MTA on selgitanud oma veebilehel FIE sotsiaalmaksu arvutamist 2013. aasta tuludeklaratsiooni andmete näidetega [http://www.emta.ee/index.php?id=27096].

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord

Käibemaksuseadus (KMS) võimaldab FIE-del, kelle maksustatav käive (KMS § 4), v.a põhivara võõrandamine ja kinnisasja juhuslik kaubana võõrandamine,  ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot, valida käibemaksuarvestuses nn üldkorra või kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra (edaspidi kassapõhine erikord) rakendamise vahel. Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord on sätestatud KMS § 44.  Käibemaksuarvestuse üldkorra kohaselt on käibe tekkimise ajaks päev, mil esimesena tehti alljärgnev toiming:

  1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;

  2) tehingu eest ettemakse laekumine;

 3) omatarbena töötajale või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil  kauba võõrandamine, teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine.

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamisel loetakse üldjuhul käibe tekkimise ajaks päev, mil:

  1) toimus kauba või teenuse eest osaline või täielik makse laekumine;

  2) toimus omatarbena töötajale või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil  kauba võõrandamine, teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine.

Kassapõhisel erikorral on mitmeid erandeid:

  1. Kauba tasuta võõrandamisel toimub käive päeval, mil kaup lähetatakse saajale või tehakse kättesaadavaks.

  2. Käibemaksuseaduse § 44 lg 4 näeb ette, et kui ettevõtjast sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe maksustamisperioodi jooksul tasutud, on käibe tekkimise ajaks kolmanda kalendrikuu esimene päev.

  3. Kui erikorda rakendav maksukohustuslane kustutatakse käibemaksukohustuslaste registrist, siis selleks ajaks lähetatud kaupade ja osutatud teenuste eest laekumata summad deklareeritakse viimase maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil.

  4. Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda ei rakendata järgmiste tehingute ja toimingute korral (KMS § 44 lg 11):

   • kauba import;

   • kauba ühendusesisene käive ja ühendusesisene soetus;

   • teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud sellise teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti;

   • ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult sellise teenuse saamine, mille käibe tekkimise koht on Eesti.

Nende tehingute käibe toimumisel tuleb käibe toimumise aeg määrata ja tehingud arvestuses kajastada üldkorra kohaselt.

Registreeritud käibemaksukohustuslasel on üldkorra kohaselt õigus oma maksustatava käibe maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksust maha arvata teistelt käibemaksukohustuslastelt soetatud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks (sisendkäibemaks). Kassapõhise erikorra valinud FIEl tekib õigus soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks maha arvata pärast kauba või teenuse eest osalist või täielikku tasumist. Tulenevalt erandist toimub sisendkäibemaksu mahaarvamine üldkorra kohaselt kauba impordil, kauba ühendusesisese soetusel ja välisriigi isikult Eestis deklareeritava teenuse saamisel (KMS § 44 lg 11). Sisendkäibemaksu mahaarvamisel kehtivad mõningad piirangud, millega kõik registreeritud käibemaksukohustuslased peavad arvestama. Nimelt ei tohi arvestatud käibemaksust maha arvata külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks (v.a töölähetuse majutus) kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu (KMS § 30). FIE peab lisaks sellele piirangule arvestama asjaoluga, et kasutades soetatud kaupu ja teenuseid nii ettevõtluse tarbeks kui isiklikel eesmärkidel (ehk ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel), võib ta sisendkäibemaksuna maha arvata ainult ettevõtluses kasutatava, maksustatavate tehingute tarbeks soetatud kauba ja teenuse sisendkäibemaksu. Kauba või teenuse ettevõtluses ja isiklikel eesmärkidel kasutamise proportsioonid määrab ettevõtja ise, samu jaotusaluseid kasutatakse sisendkäibemaksu arvestamisel.

FIE, kes ei ole veel käibemaksukohustuslasena registreeritud, soovides rakendada kassapõhist  erikorda, peab käibemaksuseaduses sätestatud kohustusliku registreerimise piirmäära (16 000 eurot, KMS § 19 lg 1) arvestust pidama kassapõhiselt (KMS § 44 lg 2). Oluline on teada, et tehingule, millega nimetatud piirmäär ületatakse tuleb lisada käibemaks kogu tehingu ulatuses. Erikorra kasutuselevõtust teavitatakse maksuhaldurit käibemaksukohustuslasena registreerimise avaldusel, mis tuleb esitada hiljemalt 3 tööpäeva jooksul piirmäära ületamisest arvates. Käibemaksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab FIE täitma käibemaksukohustuslase kohustusi (KMS § 24) . Käibemaksu arvestusperioodiks on reeglina kalendrikuu. Maksuhalduri juht võib oma otsusega kehtestada maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel talle kalendrikuust pikema maksustamisperioodi, mis algab kalendrikuu või esimese maksustamisperioodi esimesel päeval ja lõpeb mõne sellele järgneva kalendrikuu viimasel päeval. Sellisel juhul esitatakse maksuhaldurile käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Säte on mõeldud eeskätt väikese käibega ettevõtjatele, kes võivad Maksu- ja Tolliametilt taotleda kuust pikemat käibemaksu arvestusperioodi. Periood peab olema täiskuudes ning taotlus motiveeritud. Kassapõhise käibemaksuarvestuse korral esitatakse maksuhaldurile käibedeklaratsioon vorm KMD koos lisaga KMD INF1. Lisa koosneb kahest osast, kus esimeses (osa A) tuuakse maksustamisperioodi lõpuks laekumata jäänud käibemaksu sisaldavate müügiarvete loetelu ja teises osas (osa B) tuuakse maksustamisperioodi lõpuks tarnijatele tasumata jäänud käibemaksu sisaldavate ostuarvete loetelu. Esitada tuleb iga arve kohta tehingupartneri registri- või isikukood, nimi, arve number ja kuupäev, laekumata/tasumata arve summa käibemaksuta ja käibemaks laekumata/tasumata summalt. Kehtivad blanketid on kättesaadavad MTA veebilehelt [http://www.emta.ee/index.php?id=30302].

FIE, kes on juba üldkorda rakendav registreeritud käibemaksukohustuslane, võib hakata kasutama kassapõhist erikorda, teatades hiljemalt erikorra rakendamisele eelneval maksustamisperioodil maksuhaldurile maksustamisperioodi, millest alates ta hakkab erikorda rakendama. Erikorra rakendamise järgselt on paralleelselt kasutusel nii käibemaksu üldkorra (kuni erikorra rakendamiseni toimunud tehingud) kui erikorra (erikorra rakendumise järgsed tehingud) põhimõtted.

Kassapõhist erikorda rakendav FIE peab kalendriaasta algusest arvestama erikorra maksimaalset maksustatava käibe piirmäära 200 000 eurot. Nimetatud suuruses käibe tekkimise kuule järgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast tuleb hakata kasutama käibemaksuarvestuse üldkorda. Sellekohane kirjalik teade tuleb maksuhaldurile saata hiljemalt esimesel maksustamisperioodil, mil rakendati üldkorda. Kassapõhist erikorda rakendav FIE võib erikorra kasutamisest loobuda vabatahtlikult (kui maksustatav käive ei ületa kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot), esitades kirjaliku teate maksuhaldurile hiljemalt loobumisele eelneval maksustamisperioodil. Erikorra rakendamise lõppemise järgselt on maksukohustuslasel kasutusel nii käibemaksuarvestuse üldkorra kui erikorra põhimõtted. Erikorra reeglite alusel jätkatakse erikorra perioodil lähetatud ja kättesaadavaks tehtud kaubalt ja osutatud teenustelt käibemaksu arvestamist ning soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu mahaarvamist.

Kassapõhist erikorda rakendades on ettevõtjale riskikohtadeks kauba võõrandamine või teenuse osutamine pika (nt 90 päeva) maksetähtajaga ning tasaarveldustehingud. Samas võib osutuda töömahukaks KMD INF1 lisade täitmine. Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra kasutamine on FIEle vabatahtlik, alati võib ettevõtja käibemaksuarvestuseks valida üldkorra.

Maksu- ja Tolliameti juhendid kassapõhise käibemaksu erikorra rakendamise kohta on kättesaadavad http://www.emta.ee/index.php?id=28451 .

Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest Euroopa liikmesriigist soetatud ja imporditud pakend (s.t pakendiseaduse mõistes müügipakend, rühmapakend ja transpordipakend) pakendi müümise, vahetamise, tasuta võõrandamise või omatarbeks kasutusse võtmise korral. Pakendiaktsiisi maksjaks on pakendiettevõtja ehk isik kes majandus- või kutsetegevuses pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. maksustatakse pakendi taaskasutusmäära mittetäitmist  ehk aktsiisimaksja, kes ei ole täitnud taaskasutamise määra, maksab aktsiisi taaskasutamise määrast puudu jääva pakendikoguse eest.

Pakendiaktsiisi määrad on kehtestatud eurodes pakendimaterjali (klaas ja keraamika, plastik, metall, paber ja kartong, muu materjal) kilogrammi kohta. Maksustamise periood on kvartal. Aktsiisimaksja on kohustatud pidama kvartalite lõikes imporditud, teisest liikmesriigist soetatud pakendite ning Eestis turule lastud pakendite müümise, tasuta võõrandamise, vahetamise ja omatarbeks kasutusse võtmise arvestust pakendite massi ja pakendimaterjali liikide järgi. Aktsiisimaksja võib oma kohustused kirjalikus lepingus fikseeritud kuupäeval üle anda pakendiettevõtjate asutatud ja keskkonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile. Sel juhul on maksustamise periood kalendriaasta ning aktsiisideklaratsiooni  sh taaskasutamise andmed esitab taaskasutusorganisatsioon. Kohustuste üleandmine ei vabasta aktsiisimaksjat pakendi arvestuse pidamisest, pakendiaruandluse esitamisest taaskasutusorganisatsioonile ning teenustasude maksmisest.

Pakendiaktsiisiga ei maksustata Eestist teise liikmesriiki toimetatud ja eksporditud kauba pakendit. Aktsiisivabastused on kehtestatud Pakendiaktsiisi seaduse § 8 (edaspidi PakAS). Eelkõige on aktsiisivabastused kehtestatud lähtuvalt taaskasutuse sihtmääradest, kuid kehtestatud on ka koguselised aktsiisivabastused. Kui ettevõtja ei täida taaskasutuse sihtmäära täies ulatuses (ei tegele müüdud kauba pakendi tagasivõtmisega, kogumisega ja pakendijäätmete taaskasutuse korraldamisega), tuleb tal sihtmäärale vastavalt pakendi massilt deklareerida ja maksta pakendiaktsiis. Kui taaskasutuse määrad täidetakse osaliselt, tekib aktsiisikohustus täitmata jäänud taaskasutuse määra (sihtmäär – täidetud määr) pakendi massi ulatuses. Näiteks kui ettevõtja on toonud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist paber- ja kartongpakendisse pakitud kaubad, siis vastavalt Pakendiseadusele (edaspidi PakS) tuleb tal taaskasutada 70% paberi- ja kartongijäätmete kogumassist, kusjuures 60% kogumassist ringlussevõetuna (ehk kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel v.a energia tootmisel, milleks saab kasutada 10% kogumassist).  Koguselised aktsiisivabastused kvartali kohta on kehtestatud plastist pakendile (alla 2,5 kg kvartalis on maksuvaba) ja muust materjalist pakendile (alla 5 kg kvartalis). Kui näites toodud ettevõtja poolt riiki toodud kauba paber- ja kartongpakendi mass kvartalis oli alla 5 kg, siis selline kogus on maksuvaba. Kui aga riiki toodud kauba paber- ja kartongpakendi mass oli nt 17 kg, siis ettevõtja peab taaskasutust tõendama 12 kg pakendi osas. Aktsiisimaksja, kes ei ole täitnud taaskasutamise määra, maksab aktsiisi määrast puudu jääva pakendimassi eest, Eeltoodud näite kohaselt siis 12 kg x 1,2 € = 14,40 €.

Selleks et tõendada aktsiisivabastust on aktsiisimaksja kohustatud pidama maksustatava pakendi arvestust pakendi massi ja pakendimaterjali  liikide järgi, samuti pakendi taaskasutamise kohta kvartalite lõikes kui aktsiisimaksja ei ole oma kohustusi kirjaliku lepinguga üle andnud taaskasutusorganisatsioonile. Näiteks FIE, kes kasvatab kartuleid, ostab ja kasutab kartulite hoiustamisel ja transportimisel plastmaterjalist kotte ning müüb kartuleid turul kilekottidesse pakendatuna, muutub pakendiaktsiisi maksjaks (maksukohustuslaseks), kui ta on kvartali jooksul kasutanud üle 2,5 kilogrammi plastpakendeid. Pakendiaktsiisi seaduse mõistes on tegemist pakendi täitmisega ning ei eristata kas pakend võetakse omatarbeks kasutusele (kotid hoiustamiseks ja transportimiseks) antakse kliendile tasuta või müüakse (turul kasutatud pakendid). Põllumajandusettevõtjatele on problemaatiline silorullide pakkekile jt -materjalide aktsiisiküsimus.

Pakendite arvestus ja aktsiisi deklareerimine on ettevõtja jaoks aja- ja ressursimahukas ning  piisavalt keerukas. Maksu- ja Tolliamet on veebilehel http://www.emta.ee/index.php?id=2519 toonud näiteid aktsiiside arvutusest.

Käesolev materjal on mõeldud kasutamiseks informatiivsel eesmärgil ja ei ole vaadeldav siduva õigusliku või majandusliku nõuandena ega soovitusena teatud viisil käituda või otsustada. Eesti seadusandlus on dünaamiline, mistõttu tuleb enne otsuste langetamist tutvuda kehtivate õigusaktidega, pöörduda maksuhalduri või maksuspetsialisti poole. Materjali koostajad ei vastuta võimalike otseste ega kaudsete kahjude eest, mis võivad tuleneda käesoleva materjali alusel tegutsemisest.