Mahetoodangu eksport ja Euroopa Liidu riikidesse turustamine” (2016) Projektijuht Piret Hein, Eesti Konjuktuuriinstituut.
Arvutati välja 2015. aastal Eestist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse turustatud ja kolmandatesse riikidesse eksporditud mahepõllumajandussaaduste, -toidukaupade ja -jookide ekspordikäive.

Mahedana müüdud toodangu osakaal mahepõllumajandustoodete toodangust Eestis 2014. aastal” (2015) Eesti Konjuktuuriinstituut, projektgrupi koosseis: Piret Hein, Pille Vahtramäe, Lia Lepane, Mati Reiman, Viivika Savina, Ingrid Niklus.
Projekti raames: Selgitati välja millise osa Eestis mahedana kasvatatud põllumajandussaadustest kasutati mahedana ning milline osa müüdud mahetoodangust müüdi mahedana. Arvutati välja potentsiaalne mahepõllumajandustoodangu müügikäive ning hinnati tegelikku mahedale viidatud toodangu müügikäivet. Viidi läbi kodumaiste mahetoidukaupade ja –jookide sortimendi- ja jaehinnavaatlus. Võrreldi muutusi ajas.

Kliimamuutuste mõju põllukultuuridele„ (2015) Projektijuht: Triin Saue, Eesti Taimekasvatuse Instituut
Projektitulemuste lühikokkuvõte: 1965-2013 on nii üldine kui aktiivne taimekasvuperiood Eestis pikenenud keskmiselt 3 nädalat. Sajandi keskpaigaks võib kasvuperiood pikeneda 17-37 päeva, sajandi lõpuks 33-86 päeva. Aktiivsete temperatuuride summad kasvavad keskmiselt 300-450º ja 550-1100º, efektiivsete üle 5 ºC temperatuuride summad 250-400º ja 500-1000º, efektiivsete üle 10 ºC temperatuuride summad 150-250º ja 300-700º. Kõige kriitilisemad saaki piiravad ilmastikusündmused on seotud kõrgete temperatuuridega kriitiliste arengufaaside ümbruses, selliste sündmuste tõenäosus suureneb. Sademete varieeruvuse suurenemine tõstatab veeregulatsiooni vajaduse.

Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete kasutusvõimalustest ja tehnoloogiatest mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses Projektijuht: Liina Edesi, Eesti Taimekasvatuse Instituut
Projekti käigus analüüsiti seitset mereadru ja kolme järvemuda proovi. Lubatust kõrgem raskmetallide sisaldus leiti neljas mereadru ja ühes järvemuda proovis. Taimekaitsevahendite jääke tuvastati kolmes mereadru proovis.
Rajati põldkatsed Sakus ja Jõgeval. Põldkatsetest selgus, et nii saagikuse, mulla keemiliste-, füüsikaliste- kui ka mikrobioloogiliste näitajate seisukohalt oli kõige efektiivsemaks mullaparandusaineks järvemuda kasutusnormiga 100 t ha-1.

 


EMÜ Mahekeskuse teadustegevus:

Rahvusvahelised projektid


Teised Eestis käimasolevad maheuuringud:

http://mahekeskus.emu.ee/tegevused/teised-eestis-kaimasolevad-maheuuringud/

Mahepõllumajanduse uuringud Eestis http://www.maheklubi.ee/uuringud/

EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi uuring mobiilse liikuvtapamaja kasutusvõimalustest Eestis http://mahekeskus.emu.ee/tegevused/tootlemine-ja-turustamine/liikuvtapamaja-kasutusvoimalused-eestis-/