Loodusliku linnustiku kaitse (KM 2) ja looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku kaitse (KM 3)
Järgnevad viis nõuet on sätestatud looduskaitseseaduses ja selle alamaktides.
Nende nõuete puhul on oluline teada, kas teie valduses olev maa asub kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas või missugused on muud looduskaitselised piirangud. Samuti on oluline teada, missuguses vööndis maa asub, sest erinevates vööndites on nõuded erinevad. Selle kohta leiab infot Maa-ameti kaardirakenduse abil või Keskkonnaametist.
Kaitseala puhul peab tutvuma ka konkreetse kaitseala kaitse-eeskirjaga (kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega), püsielupaiga puhul püsielupaiga kaitse-eeskirjaga (kehtestatakse keskkonnaministri määrusega).
Kui kaitse-eeskiri puudub, siis tuleb lähtuda looduskaitseseaduse nõuetest.
Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on:
- rahvuspargid;
- looduskaitsealad;
- maastikukaitsealad.
Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.
Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav:
- kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik;
- kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht;
- lõhe või jõesilmu kudemispaik;
- pruunkaru talvitumispaik;
- jõevähi looduslik elupaik;
- mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak.
KM 2 ja 3. NÕUE 1
Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis, siis on tal (juhul kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti) keelatud:
1) majandustegevus (väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine, rohumaade uuendamine poollooduslikel kooslustel, metsa istutamine, maaparandussüsteemi rajamine);
2) loodusvarade (maavara, maavaravaru, loodusliku kivimi, setendi, vedeliku ja gaasi, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, kaitsealuste liikide isendite) kasutamine, pinnase teisaldamine ning vee ja jää võtmine pinnaveekogust rohkem kui 30 m3/ööpäevas.
Alus: Looduskaitseseadus § 30 lg 2 ja 4; kaitsealade kaitse-eeskirjad Vabariigi Valitsuse määrustes; püsielupaiga kaitse-eeskirjad keskkonnaministri määrustes
Alati tuleb jälgida konkreetse kaitseala kaitse-eeskirja nõudeid, sest vastavalt konkreetse ala kaitse-eeskirjale võivad ülaltoodud tegevused, nt majandustegevus, olla lubatud. Kui kaitse-eeskiri puudub, siis tuleb lähtuda looduskaitseseaduse nõuetest.
KM 2 ja 3. NÕUE 2
Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub kaitseala või püsielupaiga piiranguvööndis, siis on tal (juhul kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti) keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine;
3) puhtpuistute kujundamine, energiapuistu rajamine;
4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.
Alus: Looduskaitseseadus § 31 lg 2; kaitsealade kaitse-eeskirjad Vabariigi Valitsuse määrustes; püsielupaiga kaitseeeskirjad keskkonnaministri määrustes
Sarnaselt eelmise nõudega tuleb jälgida konkreetse kaitseala kaitse-eeskirja nõudeid.
Biotsiid – toimeaine või üht või mitut toimeainet sisaldav valmistis, mis on ette nähtud kahjulike organismide hävitamiseks või nende arvukuse kontrolli all hoidmiseks, kahjulike organismide tõrjeks või nende kahjustava toime ärahoidmiseks.
Eestis toimub biotsiidide registreerimine ja lubade väljastamine vastavalt biotsiidiseadusele.
Puhtpuistu – puistu, milles on üks puuliik.
Kõlvik – ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega.
KM 2 ja 3. NÕUE 3
Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub hoiualal, siis peab tal olema hoiuala valitseja nõusolek:
1) tee rajamiseks;
2) loodusliku kivimi või pinnase teisaldamiseks;
3) maaparandussüsteemi rajamiseks ja rekonstrueerimiseks;
4) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmiseks;
5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamiseks;
6) loodusliku ja poolloodusliku rohumaa ja poldri kultiveerimiseks või väetamiseks;
7) puisniiduilmelisel alal puude raiumiseks.
(Looduskaitseseadus § 33 lg 1)
KM 2 ja 3. NÕUE 4
Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub kaitsealal või püsielupaigas, peab ta arvestama kaitse-eeskirjas toodud ajalise liikumispiiranguga või ajalise piiranguga niitmisele.
Alus: Looduskaitseseadus § 30 lg 2;
kaitsealade kaitse-eeskirjad Vabariigi Valitsuse määrustes;
püsielupaiga kaitse-eeskirjad keskkonnaministri määrustes
KM 2 ja 3. NÕUE 5
Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas, siis peab tal olema kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek selle maa katastriüksuse kõlvikute piiride ja/või sihtotstarbe muutmiseks loa taotlemisel.
(Looduskaitseseadus § 14 lg 1 p 1)