Järgnevad 16 loomade heaolu alast nõuet on sätestatud loomakaitseseaduses ning põllumajandusministri määrustes. KM 11 puudutab vasikate, KM 12 sigade ja KM 13 kõikide põllumajandusloomade heaolu.
Loomade heaolu valdkond rakendub aastast 2013 ning hõlmab nõudeid ruumidele ja ehitistele loomade pidamisel, vasikate ja sigade tervisekontrolli ning veterinaarseid menetlusi sigade osas.
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet
KM11. Vasikate pidamise miinimumnõuded
Vasikaks loetakse alla 6 kuu vanust veist
KM11. NÕUE 1
Alus: Põllumajandusministri (23.10.2002) määrus nr 78 § 8 lg 1 ja 3
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet
KM11. NÕUE 2
Alus: Põllumajandusministri (23.10.2002) määrus nr 78 § 7, § 8 lg 2 ja 4
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet
KM11. NÕUE 3
Alus: Põllumajandusministri (23.10.2002) määrus nr 78 § 3 lg 1 ja 3
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet
KM11. NÕUE 4
Alus: Põllumajandusministri (23.10.2002) määrus nr 78 § 5 lg 3 ja 4
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet
KM11. NÕUE 5
Alus: Põllumajandusministri (23.10.2002) määrus nr 78 § 9 lg 2 ja 3, § 10 lg 1 ja 5
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet
KM12. Sigade pidamise miinimumnõuded
KM12. NÕUE 1
Sigade pidamisel rühmadena peab põllumajandustootja vältima erinevate rühmade ühendamist ja uute loomade viimist väljakujunenud rühma.
Kui searühmade ühendamine on siiski vajalik, tuleb seda teha võimalikult noores eas sigadega, võimalusel enne nende võõrutamist või hiljemalt nädal aega pärast seda. Ülemäärase kisklemise ärahoidmiseks peab tagama sigadele põhu või muu sobiva tuhnimismaterjali, mis ei tohi olla kahjulik sigade tervisele.
Rühmadena pidamisel peab põllumajandustootja tuvastama sigade normaalse käitumise piire ületava kisklemise põhjuse ja kasutusele võtma meetmed selle ärahoidmiseks. Eriti agressiivsed sead ja ründamise ohvriks sattunud sead tuleb rühmast eraldada. Sigade rühmade ühendamisel on sigadele rahustite manustamine lubatud üksnes veterinaararsti ettekirjutusel.
Alus: Põllumajandusministri (3.12.2002) määrus nr 80 § 4 lg 1-5
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet
KM12. NÕUE 2
Kui sigade pidamisel rühmasulus kasutatakse betoonrestpõrandat, peab selle avade laius olema: põrsaste puhul kuni 11 mm, võõrdepõrsaste puhul kuni 14 mm, nuumsigade puhul kuni 18 mm ning seemendatud nooremiste ja emiste puhul kuni 20 mm.
Betoonrestpõranda ribide laius peab olema: põrsaste ja võõrdepõrsaste puhul vähemalt 50 mm ning nuumsigade, seemendatud nooremiste ja emiste puhul vähemalt 80 mm. Restpõranda ehitus peab välistama sigade jalgade vigastumise ning sõrgade restpõrandasse kinnijäämise.
Alus: Põllumajandusministri (3.12.2002) määrus nr 80 § 12 lg 2, 3
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet
KM12. NÕUE 3
Sigade pidamisel rühmasulus on sulu põrandapinna minimaalne suurus sea kohta, välja arvatud seemendatud nooremised ja tiined emised, järgmine: kuni 10 kg – 0,15 m2; 10-20 kg – 0,20 m2; 20-30 kg – 0,30 m2; 30-50 kg – 0,40 m2; 50-85 kg – 0,55m2; 85-110 kg – 0,65m2; üle 100 kg – 1 m2.
Alates nelja nädala möödumisest seemendamisest kuni arvatavale poegimisele eelneva nädala alguseni tuleb nooremiseid ja emiseid pidada eraldi rühmana. Iga seemendatud nooremise ja tiine emise kohta peab olema vastavalt 1,64 m2 ja 2,25 m2 vaba põrandapinda.
Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmana, kuhu kuulub vähem kui kuus looma, peab rühmasulu põrandapind olema 10% võrra suurem, rühmas kuhu kuulub 40 või enam looma, võib põrandapind olla 10% võrra väiksem. Emiste ja nooremiste pidamiseks kasutatava rühmasulu küljepikkus peab olema vähemalt 2,8 m, alla kuue emise rühmas pidamisel peab sulu küljepikkus olema vähemalt 2,4 m. Alla kümne nooremise ja emise pidamisel, võib neid pidada üksiksulgudes, kus neil on võimalus end takistusteta ringi pöörata. Nooremiste ja emiste lõas pidamine on keelatud.
Alus: Põllumajandusministri (3.12.2002) määrus nr 80 § 7 lg 1 – 6, § 14
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet
KM12. NÕUE 4
Mitteimetavatele tiinetele nooremistele ja emistele tuleb nälja kustutamiseks ja närimisvajaduse rahuldamiseks anda piisav kogus mahukat või kiudaineterikast sööta ning energiasööta. Nädal enne arvatavat poegimist tuleb poegimissulgu paigutatud nooremisele või emisele anda sobivat pesamaterjali, välja arvatud juhul, kui see ei ole sõnniku eemaldamise süsteemi tõttu tehniliselt teostatav.
Põrsastel peab poegimissulus olema ilma augustuseta, mati või kohase allapanuga kaetud magamisala, kuhu kõik põrsad mahuvad samaaegselt lamama. Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Põrsaid võib võõrutada kuni seitse päeva varem, kui see on vajalik emise või põrsaste tervise ja heaolu tagamiseks või tootmistehnoloogia eripära tõttu.
Alus: Põllumajandusministri (3.12.2002) määrus nr 80 § 8 lg 1, 4, § 16 lg 6 ja § 9 lg 1
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet
KM12. NÕUE 5
Kuldi sulg peab olema paigutatud ja ehitatud nii, et see võimaldaks kuldil end vabalt ringi pöörata, samuti kuulda, haista ja näha teisi sigu. Kuldi sulu suurus peab olema vähemalt 6 m2. Kui sama sulgu kasutatakse ka paaritamiseks, peab sulu suurus olema vähemalt 10 m2. Sulus ei tohi olla liikumist takistavaid objekte.
KM12. NÕUE 6
Sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsed menetlused on:
1) kuni seitsme päeva vanuse põrsa silmahammaste lõikamine;
2) kuldi kihvade lühendamine;
3) saba lõikamine;
4) sea kastreerimine meetodil, mis ei põhjusta kudede rebenemist;
5) väliaedikus peetava kuldi kärsa rõngastamine.
Kuni seitsme päeva vanuse põrsa silmahammaste lõikamist, kuldi kihvade lühendamist ja saba lõikamist on lubatud rakendada üksnes teiste sigade tervise ja heaolu huvides, kui neil esineb vigastusi kõrvadel, sabadel või udaral. Tiinetele nooremistele ja emistele tuleb vajaduse korral teha sise- ja välisparasiitide tõrjet.
Alus: Põllumajandusministri 3.12.2002 määrus nr 80 § 7 lg 8, § 18 lg 1 ja 2; § 19
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet
KM13. Põllumajandusloomade kaitse
Loomakaitseseaduse nõuded kehtivad kõikide põllumajandusloomade pidamisele, sh neile põllumajandusloomadele, kelle pidamiseks ei ole eraldi määrust kehtestatud. Täpsemad nõuded veiste, vasikate, sigade, kitsede ja lammaste, kanade, broilerite ja karusloomade pidamiseks on kehtestatud põllumajandusministri määrustega.
KM13. NÕUE 1
Põllumajanduslikel eesmärkidel peetava või aretatava looma pidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett.
Põllumajandusloom peab iga päev saama eale kohases koguses ja füüsilisi tarbeid rahuldavat sööta ja pääsema takistamatult sööma. Loomadel peab olema vaba juurdepääs puhtale joogiveele. Söötmise ja jootmise vahendid peavad olema paigutatud selliselt, et sööda ja vee saastumise oht oleks võimalikult väike.
Alus: Loomakaitseseadus § 3 lg 2 p 1; PM (27.08.2009) määrus nr 90 § 16 lg 1, 2, 3, 5; PM (3.12.2002) määrus nr 80 § 16 lg 1-4, § 17 lg 1-2; PM (27.08.2009) määrus nr 91 § 12 lg 1, 2, 3, 4; PM (23.10.2002) määrus nr 78 § 9 lg 1, § 10 lg 1, 2, 4; PM (19.06.2003) määrus nr 59 § 5, § 8; PM (27.07.2010) määrus nr 84 § 8; PM (6.09.2010) määrus nr 88 § 13
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet
Veis peab iga päev saama eale kohases koguses koresööta. Veiste rühmas pidamise korral peab söödasõim olema paigutatud nii, et kõik loomad pääseksid takistamatult sööma.
Vasikaid tuleb sööta vähemalt kaks korda päevas. Kui vasikad on ühissulus ja neid ei söödeta vabalt ega automaatsel söötmismeetodil, siis peavad kõik vasikad pääsema sööma samaaegselt.
Sigu tuleb sööta vähemalt üks kord päevas. Kui sigu ei söödeta vabalt või automaatsel söötmismeetodil, siis peavad kõik sead pääsema sööma samaaegselt. Üle kahe nädala vanused sead peavad saama puhast joogivett vastavalt vajadusele.
Lammastel/kitsedel peab olema juurdepääs söödale selliste vaheaegadega, mis vastavad tema füsioloogilistele vajadustele. Lamba ja kitse pidamise ruumis peab söötmiskoht olema paigaldatud nii, et see oleks kõigile loomadele kättesaadav ega kujutaks ohtu looma tervisele. Pidev ligipääs puhtale veele peab loomale olema tagatud alates esimesest elunädalast.
KM13. NÕUE 2
Põllumajanduslikel eesmärkidel peetava või aretatava looma pidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ja muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.
Alus: Loomakaitseseadus § 3 lg 2 p 3, 4 ja lg 3
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet
2.1. Põllumajanduslooma pidamise ruumis või ehitises peab olema piisavalt ruumi, et loomal oleks võimalik takistamatult süüa, juua, maha heita, lamada ja üles tõusta ning jäsemeid välja sirutada. Loomapidamisel on keelatud kasutada vahendeid ja seadmeid, mis võivad looma vigastada. Loomapidamise ruum või ehitis peavad olema sellisest materjalist, mida on kerge puhastada ja desinfitseerida ning mis ei ole kahjulik looma tervisele.
Alus: Loomakaitseseadus § 3 lg 2 p 3 ja lg 3; PM määrus nr 90 § 3 lg 1-3; PM määrus nr 91 § 3 lg 1, § 7 lg 1; PM määrus nr 80 § 10 lg 1, §11 lg 1; PM määrus nr 59 § 3 lg 3; PM määrus nr 84 § 5 lg 1; PM määrus nr 88 § 5 lg 1; PM määrus nr 78 § 5 lg 1 ja 2
Sigadel peab kunstliku valgustuse tugevus olema minimaalselt 40 lx. Võimalus peab olema kasutada ööpäev läbi lisavalgusallikat, et vajaduse korral kontrollida looma heaolu ja tervist. Sigade pidamise ruumis või ehitises ei tohi tekitada äkilist müra ja tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 85 dBa.
Alus: Loomakaitseseadus § 3 lg 2 p 4; PM määrus 80 § 15 lg 1 ja 2; PM määrus nr 90 § 15; PM määrus nr 91 § 7 lg 5, § 11 lg 3, 4, 5; PM määrus nr 59 § 9; PM määrus nr 78 § 21; PM määrus nr 88 § 5 lg 2 ja 5
KM13. NÕUE 3
Põllumajanduslooma tervist ja heaolu tuleb kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks. Loomapidamisega vahetult tegeleval füüsilisel isikul peavad olema vajalikud teadmised looma anatoomiast, füsioloogiast, loomaliigile omastest käitumisharjumustest ja loomakaitsenõuetest ning asjakohased praktilised oskused.
Sellise põllumajanduslooma tervist ja heaolu, kelle suhtes kohaldatakse intensiivset loomapidamist, tuleb kontrollida vähemalt üks kord päevas. Siseruumis peetava vasika tervist ja heaolu kontrollitakse vähemalt 2 korda päevas. Broilerite tervist ja heaolu kontrollitakse vähemalt 2 korda päevas. Haigestunud või vigastatud loom peab saama asjakohast ravi. Vajaduse korral eraldatakse haige või vigastatud loom teistest loomadest, paigutades ta eraldi ruumi, kus on kuiv allapanu.
Alus: Loomakaitseseadus § 3 lg 2 p 2, lg 31, 32; PM määrus nr 78 § 4 ja § 11; PM määrus nr 80 § 3 ja § 5; PM määrus nr 90 § 1 ja § 2 lg 1, 4; PM määrus nr 91 § 1, §2 lg 1, 4; PM määrus nr 59 § 6 ja § 7 lg 1, 2; PM määrus nr 84 § 2 ja § 4 lg 1, 3; PM määrus nr 88 § 2 ja § 3 lg 1, 3
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet
Intensiivne loomapidamine loomakaitseseaduse tähenduses on loomade pidamine sellise loomkoormusega, sellistes tingimustes või sellisel tootmistasemel, mille puhul looma tervis ja heaolu sõltuvad inimese sagedasest hooldusest.
KM13. NÕUE 4
Intensiivses loomapidamises kasutatavaid tehnilisi seadmeid tuleb kontrollida vähemalt üks kord päevas ning avastatud viga tuleb parandada võimalikult kiiresti. Kui viga ei saa võimalikult kiiresti parandada, tuleb viivitamata rakendada looma tervist ja heaolu kaitsvaid ajutisi meetmeid.
Põllumajanduslooma pidamisel sundventilatsiooniga ruumis tuleb tagada asjakohane varusüsteem, et tagada piisav õhuvahetus looma tervise ja heaolu säilitamiseks süsteemirikke korral, ning riketest märkuandev häiresüsteem.
Alus: Loomakaitseseadus § 3 lg 33; PM määrus nr 78 § 2 lg 3; PM määrus nr 90 § 4 lg 1, 3, 4 ja § 7 lg 4; PM määrus nr 80 § 11 lg 2; PM määrus nr 91 § 4 lg 1; § 6 lg 4; PM määrus nr 59 § 4 lg 2; PM määrus nr 84 § 7 lg 2; PM määrus nr 88 § 6 lg 3, 4 ja § 7 lg 2
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet
KM13. NÕUE 5
Keelatud on loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. Keelatud on operatsioonid ja muud veterinaarsed menetlused, mis muudavad looma välimust ja mida ei tehta ravi eesmärgil. Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil.
Alus: Loomakaitseseadus § 4 lg 1, § 9 lg 1 ja 2
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet
Kannatusi põhjustav aretustegevus on aretustegevus, mis võib kahjustada looma üldseisundit. Näiteks aretustegevuse tulemusel looma kaal suureneb (suurem piimatootlikkus), aga jalgade olukord võib halveneda; nõrk sõrgats, millega kaasnevad tugiaparaadi probleemid.