Mida tähendab keskkond?
Termin “keskkond” on laialdaselt kasutuses ning omab mitmeid definitsioone, tähendusi ja intepretatsioone. Lihtsa määratluse kohaselt on keskkond sisuliselt koht, kus organismid elavad teatud aja jooksul. Keskkonna ulatus varieerub mikro tasandist kuni globaalse tasandini.
Keskkond sisaldab kõiki biootilisi ja abiootilisi tegureid ning neil kõigil on oma roll organismide säilimisele, evolutsioonile ja arengule. Abiootilisteks teguriteks on näiteks päikesevalgus, sademed, temperatuur, happesus, mineraalühendid jms. Biootilisteks teguriteks on organismide elutegevusest põhjustatud protsessid ja mõjud, mis avalduvad liigisiseste ja liikidevaheliste suhetena (koaktsioonidena). Liigisisestest suhetest on olulisimad liigisisene konkurents, selgroogseil ka hierarhia (karjalise eluviisi puhul) ja territoriaalsus (nt pesitsemise puhul). Liikidevahelised suhted võivad olla kasulikud mõlemale osalisele (sümbioos) või ainult ühele (näiteks kiskja ja saaklooma suhted, parasitism, kommensalism). Taimede keskkonnategurid ehk kasvukohategurid jaotatakse füsioloogiliselt otsetoimivaiks (näiteks valgus, soojus, süsinikdioksiid, vesi ja toitesoolad) ja kaudseiks (kliima, pinnamood). Inimtegevuse mõju käsitletakse ka omaette – antropogeensete teguritena.
Põllumajanduskeskkond
Põllumajandus toob toidu meie lauale, mistõttu on see väga tähtsalt kohal. Põllumajandustegevustega kaasneb mõju meie keskkonnale – mullale, veele, õhule, elurikkusele, kliimale. Selleks, et keskkonnaprobleeme integreerida ühisesse põllumajanduspoliitikasse (ÜPP) ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil on välja töötatud põllumajanduskeskkonna näitajad (Agri-environmental indicators)
Põllumajanduskeskkonna säilimise seisukohast on üks olulisemaid dokumente Eesti maaelu arengukava (MAK). Arengukava rakendamine aitab kaasa külaelu arengule ja töökohtade arvu kasvule maapiirkonnas, edendab ühistegevust ning soodustab põllumajanduskeskkonna säästlikku kasutamist, et tagada puhas elukeskkond ka järeltulevatele põlvkondadele.
Jõudmaks MAK arengukavas püstitatud eesmärkideni antakse arengukava raames välja toetusi. Erinevate toetuste kohta leiad infot Maaeluministeeriumi lehelt. Toetuste eesmärk on aidata kaasa põllumajandustootmise keskkonnasõbralikumaks muutmisele ning Eestile iseloomuliku põllumajandusmaastiku säilimisele.
Põllumajanduskeskkonna hindamine
Maaeluministeeriumi tellimusel hindab MAKi tulemusi ja rakendatud meetmete mõju maaelupoliitika eesmärkide elluviimisel Põllumajandusuuringute Keskus. Hindamine toimub MAKi prioriteetide, sihtvaldkondade, meetmete ja projektide tasandil. Hindamise käigus tehakse koostööd paljude asutuste ja organisatsioonidega ning kasutatakse erinevaid andmeallikaid, kogutakse andmeid ettevõtjatelt ja tehakse vajalikke uuringuid.
MAK keskkonnaalaste tegevuste (eelkõige seotud MAK 2014–2020 3. prioriteedi loomade heaolu toetuse ning 4. ja 5. prioriteediga) seiret ja hindamist viib läbi PMK põllumajandusseire ja uuringute osakond.
Põllumajanduskeskkonna hindamisega seotud uuringute eesmärk on keskkonnaalaste näitajate kogumine ja analüüsimine ning seeläbi Eesti maaelu arengukava tulemuste ja mõjude jälgimine ning väljaselgitamine. Esimeste uuringutega alustati 2003. aastal.
Andmeid kogutakse ja analüüsitakse erinevates valdkondades:
Vastavalt teemade olulisusele laiendatakse ja täiendatakse uurimisvaldkondi.
Heade põllumajandusvõtetega, mis aitavad hoida elurikkust, parandada keskkonnaseisundit ja muldade tervist saab tutvuda lehel https://heapold.ee/.
Tutvu ka lehega “Nõuetele vastavus“
Strateegiad ja arengukavad: