Eesti looduslikud olud on kujundanud mullastiku mitmekesisuse. Eesti mullastikule on iseloomulik karbonaatmuldade ning soostunud ja soomuldade suur osatähtsus. Mullastikukaardi alusel on Eestis turvastunud muldade osakaal 6,3% ja turvasmuldade osakaal 24,6%. Kuivendamata (kuivenduskraavist kaugemal kui 100 m) madalsoo ja siirdesoo muldasid on Eestis säilinud alla 10%, rabamuldadest on kuivendusest mõjutamata ligi 60%.
Muldade seisundit võivad negatiivselt mõjutada valedest majandamisvõtetest tulenev viljakuse langus, tihenemine, erosioon, taimekaitsevahendite jääkide kuhjumine, samuti turbamuldade kuivendamine jms. Eesti põllumuldade peamised probleemid on mulla orgaanilise aine vähenemine, muldade tihenemine, muldade toitainevaru vähenemine ning piirkonniti ka hapestumine.
Riikliku mullaseire tulemused näitavad üldise trendina orgaanilise süsiniku (Corg) varu langust mulla seirealadel. See on seotud peamiselt Corg sisalduse vähenemisega mulla huumushorisondis. Võimaliku põhjusena on välja toodud mulla harimisvõtted, nt mustkesas hoidmine, kuivendamine, mulla lasuvustiheduse suurenemine.
Põllumuldade kaitse kõrval kaitstakse teatud ulatuses ka metsamuldasid, eelkõige läbi Natura 2000 erametsade kaitsmise toetamise.
Muldade kohta loe täpsemalt taimekasvatuse alajaotusest MULD
Allikas: Pinterest.com