• A. Bender. 2012. Varase punase ristiku (Trifolium pratense L.), hulgalehise lupiini (Lupinus polyphyllus lind.) ja inkarnaatristiku (Trifolium incarnatum L.) väetusväärtus haljasväetiskultuurina kasvatamisel. Agraarteadus, 1, lk. 3–11.
  • B. Freyer. 2003. Fruchtfolgen. Ulmer, 229 lk.
  • E. Haller,. M, Karmin. 1984. Maaviljelus. Talinn, 278 lk.
  • E. Lauringson,. L. Talgre. 2010. Haljasväetiste kasutamine parandab mulla omadusi. Maamajandus, juuni. lk  21–23.
  • E. Leedu 2002. Põllukultuuride väetamine. Koostanud H. Nurmekivi. Tartu, 39 lk.
  • H. Vipper. 1989. Maaviljeluse praktikum. Tallinn, 370 lk.
  • H. Vipper. 1999. Külvikorrad ja teraviljade koht nendes.  Teraviljakasvatuse käsiraamat. Koostanud H. Older. Saku, 342 lk.
  • Kasutatud ka autorite poolt koostatud materjale kogumikule „Väetamise ABC 2014“
  • L, Talgre E.  Lauringson, A. Makke M, Lükko, L, Nurm. 2011. Vahekultuuride biomassi moodustumise ja toitainete sidumise võime, Agronoomia 2011. Lk 53–58. Saku.
  • L. Rooma. Külvikorrad ja viljavaheldus. AS Rebellis.
  • Maaviljeluse käsiraamat. 1978. Koostanud L. Aulas. Tallinn, 555 lk.
  • R. Kõlli. 1994.  Muldade kasutussobivus ja agrorühmad. Tartu, 85 lk.

 

Huvitavat lugemist

  • www.pikk.ee/upload/files/Teadusinfo/Lauringson_PMaruanne.pdf
  • S. Tamm, 2007. Erinevad ristikuliigid maheviljeluses ja nende seemnekasvatus. Põllukultuuride ja nende sortide sobivus maheviljeluseks. OÜ Vali Press, lk 48
  • V. Valler. 1973. Haritava maa hindamisest peamiste kultuuride kasvatamise seisukohalt. Sotsialistlik põllumajandus. 1973, nr 20.