Orgaanilise aine akumulatsioon mullas on oluline mullastruktuuri moodustumisel. Mullastruktuuri moodustumist mõjutavad ka erinevate kultuuride juurestiku iseärasused (struktuurse mulla kujundavad suure juurekavaga liblikõielised kultuurid – ristik, lutsern, mesikas) ning kaudselt ka mullaharimise ajastus, kasutatav mullaharimistehnika ning sõnniku kasutamine viljavahelduses, nagu näha alljärgnevas tabelis (Tabel 1).
Tabel 1. Kultuuride mõju mulla veekindlate agregaatide sisaldusele mullas (B. Freyer, 2003)
| Põllukultuur | Veekindlate agregaatide % mullas |
| rühvelkultuurid | 10-15 |
| teravili | 15-20 |
| hernes, raps | 30-35 |
| kõrrelised heintaimed | 50-60 |
| põldhein | 70 |
Suure ja sügava juurestikuga taimed parandavad mulla vee- ja õhurežiimi, näiteks valge mesikas (vaata pilti).
Sügavajuurelised liblikõielised tekitavad allpool künnikihti suure biopooride hulga, mis parandab oluliselt muldade hüdrofüüsikalisi omadusi, suureneb veeläbilaskvus. See omakorda soodustab taimejuurte tungimist mulda ja tagab paremad tingimused järelkultuuridele saagi moodustumiseks.
Autorid: Enn Lauringson ja Liina Talgre (juuli 2014)