Erinevad kultuurtaimed konkureerivad umbrohtudega erinevalt. Väga hea umbrohtude allasuruja on punane ristik või ristiku ja kõrreliste segu.
Nende kasvatamine võimaldab jagu saada näiteks põldohakast. Kui ristiku või lutserni esimese niite aeg langeb kokku põldohaka õiepungade faasiga, siis peatame ohaka intensiivse toitainete varude kogumise roomjuurtesse.
Kaer allakülvatud liblikõielistega surub alla orasheina leviku jne. Herne konkurentsivõimet umbrohtudega suurendab segukülv kaeraga.
Teraviljadest on talirukkil kõige tugevam allasuruv mõju paljudele umbrohtudele, kaasa arvatud tuulekaerale. Vältida tuleks kasvunõuete poolest sarnaste kultuuride kasvatamist järjestikku.
Üheaastased suvi- ja taliviljad peaks omavahel vahelduma, et takistada talvituvate- ja suviumbrohtude levikut. Taliteraviljad eelviljana võivad suurendada talvituvate umbrohtude (nt. kesalill, põld-litterhein, harilik hiirekõrv jt.) levikut, aga vähendavad suviumbrohtude levikut.
Kultuuride liike, millel on suuremat kahju põhjustavaid ühiseid haigusi, ei tohiks üksteise järel kasvatada. Rapsi kasvatamisel soovitatakse jätta vähemalt 1 aasta vahele kui kasutatakse eelviljadena hernest (valgemädanik) ja kartulit (tõusmepõletik).
Autorid: Enn Lauringson ja Liina Talgre (juuli 2014)